Puugihaigustesse nakatunute arv langeb

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Turult sageli värskeid aiasaadusi ostev Kai (62) käib sageli metsas ja pelgab puuke. Veel eelmisel aastal tuli tal pärast puugihammustust arsti juurde pöörduda. Kõik lõppes siiski hästi. Lisaks vaktsiinile saab apteegist osta ka testi, mis veretilga põhjal haigestumise tuvastab.
Turult sageli värskeid aiasaadusi ostev Kai (62) käib sageli metsas ja pelgab puuke. Veel eelmisel aastal tuli tal pärast puugihammustust arsti juurde pöörduda. Kõik lõppes siiski hästi. Lisaks vaktsiinile saab apteegist osta ka testi, mis veretilga põhjal haigestumise tuvastab. Foto: ANDRUS KOPLISTE

Järvamaal on sel aastal puukborrelioosi haigestunud kaheksa inimest, eelmisel aastal samal ajal oli neid 12. Spetsialisti hinnangul mängib vähenenud arvu juures rolli pehme talv.

Kui Eestis on kahe viimase aasta võrdluses puukentsefaliiti haigestunute arv kasvanud juunikuu lõikes 11 võrra, pole Järvamaal neid juhtumeid registreeritud juba kolm aastat. Tervisekaitseinspektsiooni Järvamaa osakonna spetsialist Maie Laos ütles, et viimati tuvastati puukentsefaliiti maakonnas 2012. aastal, seda siis kahel korral.

Ka varasemalt oli neid haigusjuhtumeid paar korda aastas. «Järvamaa pole nakkust kandvate puukide levikuala,» põhjendas Laos. Entsefaliidi puhul tuleb inimestel aga olla valvas, sest haiguse võib saada ka muul moel kui puugihammustuse teel. Viie aasta tagusest ajast toob Laos välja näiteks haigestumise kitsepiimast. «Kui haigus oli tuvastatud, siis selgus, et kaks nädalat tagasi oli patsient kitsepiima joonud ning sel viisil saadi nakkusallikale jälile,» sõnas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles