Spetsialist hoiatab: neli riskitegurit koduaia batuudiõnnetuseks

Birgit Itse
, Järva Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Batuut kuivanud puu all.
Batuut kuivanud puu all. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Paide Võimlemiskooli trampoliinhüpete treener Katrin Kaasik toob välja kolm levinud viga, mida koduaias kasutusel olevatel batuutidel tehakse.

Paides kuus aastat trampoliinitreeninguid andnud, väikseid ja suuri hüppamishuvilisi batuute õigesti kasutama õpetanud Katrin Kaasik ütleb, et selle aja jooksul on neil treeningute tõttu läinud vaid kahel korral arstiabi vaja - mõlemal korral andis tunda vana vigastus.

Küll aga on ta märganud, et sageli kasutavad täiskasvanud, saati siis lapsed koduaedades batuute nii, et õnnetus on justkui stsenaariumisse kirjutatud.

1. Märg batuut. Olgu tegemist siis vihmas märja batuudiga või voolikust märjaks kastetud lastega, millelt batuudile vett tilgub - see on hüppamiseks ohtlik. "Vesi muudab batuudi libedaks, mistõttu ei tohiks kindlasti batuudil hüppajat veega märjaks kasta, kuigi see lastele väga meeldib," hoiatab Kaasik.

2. Mänguasjad ja pallid batuudil. Kõik, mis hüppajaga kaasa põrkab, võib olla küll väga lõbus, aga need asjad võivad ka jala alla veereta või põrgata, mis inimese jaoks toob kaasa väga valusa maandumise. "Batuudil ei tohi olla mitte midagi ega kedagi, mis võiks hüppajat ohustada," ütleb Kaasik.

3. Mitmekesi batuudil olemine. See punkt võtab Kaasiku sõnul kokku kõik alapunktid nagu eri kaalus hüppajad, batuudil kulli või tagaajamise mängimise, üks pikutab-teine hüppab olukorrad. "Sõltumata batuudi suurusest ei tohiks sel olla korraga rohkem kui üks inimene. See tähendab, et kui üks hüppab, siis ülejäänud on batuudi kõrval, mitte ei istu selle serval või veel hullem - pikutavad sealsamas," rõhutab treener.

4. Rabe turvavõrk. See, kas koduaia batuudil on turvavõrk või mitte, jäägu Katrin Kaasiku arvates iga lapsevanema otsustada - teab ju iga lapsevanem oma lapse ohutunnet  ja sõnakuulelikkust kõige paremini. Ohtlik on tema meelst aga see, kui turvavõrku liigselt usaldada. "Ma tean tuttavate kaudu üsna mitut juhtumit, kus inimene on kukkunud läbi turvavõrgu, sest see on ilma tõttu rabedaks muutunud," põhjendab ta. Kaasiku meelest peaks päikseliste ja kuumade suvede korral nagu mullu vahetama turvavõrku igal aastal, aga maksimaalselt iga paari aasta tagant. "Päike lihtsalt nii-öelda sööb selle võrgu ära,"  põhjendab ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles