Sport õpetab väärikalt võitma ja kaotama

, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Türilt pärit Evely Kaasiku, üks Eesti tipporienteerujaid, on mitmekülgne ja särav noor naine. Orienteerumise kõrvalt käib ta koolis ja töötab lausa kahe koha peal.
Türilt pärit Evely Kaasiku, üks Eesti tipporienteerujaid, on mitmekülgne ja särav noor naine. Orienteerumise kõrvalt käib ta koolis ja töötab lausa kahe koha peal. Foto: Dmitri Kotjuh

Evely Kaasiku on Eesti tipporienteeruja, kes pärineb sportlikust perest ja on orienteerumisega tegelenud juba kümme aastat. Orienteerumispisiku saigi ta just oma vennalt, kes suusaorienteerumisega tegeles. «Vend võttis mu kunagi ühele päevakule kaasa,» ütles Evely ning lisas, et pärast seda liitus ta tollases Türi majandusgümnaasiumis orienteerumistundidega. «Sealt hakkas direktor Paul Poopuu mind igasugustele võistlustele vedama.»

Seitse aastat tagasi mõtles Evely aga orienteerumisega lõpparve teha, sest Türil sellega väga ei tegeletud, samuti polnud tema tutvusringis orienteerumishuvilisi inimesi. «Noortel on ikka nii, et peab olema sõpruskond ümber, siis tegeled. Üksi ei taha,» põhjendas ta. Siis aga sai Evely oma esimese Eesti meistrivõistluste medali, mis talle motivatsiooni juurde andis. «Medal on ju ikka tore tunnustus ja noorele uskumatult oluline,» sõnas ta.

Orienteerumisega alustades mõtles Evely, et tegu on pelgalt looduses kaardiga matkamisega. «Mõtlesin, et see polegi nagu õige spordiala,» naeris ta. Kui tal aga 2008. aastal Eesti meistrivõistluste pikal rajal grupis õnnestus püsida, nägi ta, mida orienteerumine endast tegelikult kujutab. «Pidi jooksma nagu krossijooksu ja samal ajal kaardis olema. Mäletan, et oli ühisstart ja jooksime grupis. Mingil hetkel ma jäin täiesti üksi. Siis mõtlesin, et nüüd on kõik läbi, sest ma ju ei oska orienteeruda,» ütles Evely. «Aga ma ei andnud alla. Mõtlesin, et pingutan ikka ja lähen edasi. Ma ei teinud kõige targemaid otsuseid, aga ühel hetkel metsast lagendikule astudes nägin, et olen medalikonkurentsis.» Siis saigi ta aru, et tegu on ikkagi jooksuvõistluse ja väga karmi, kuid seejuures väga targa spordialaga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles