Tasuline teleteenus puudutab valusaimalt maainimesi

Kuido Saarpuu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paide kaubamaja tehnikaosakonnas oli sel nädalal müüa kahesugust digiboksi: kaardipesaga (suurem) ja kaardipesata. Viimased on omamoodi tupiktee ehk mõeldud vaid vabalevi kanalite vaatamiseks. Digibokse näitab vanemmüüja Rein Poom.
Paide kaubamaja tehnikaosakonnas oli sel nädalal müüa kahesugust digiboksi: kaardipesaga (suurem) ja kaardipesata. Viimased on omamoodi tupiktee ehk mõeldud vaid vabalevi kanalite vaatamiseks. Digibokse näitab vanemmüüja Rein Poom. Foto: Dmitri Kotjuh

Plaanide järgi kaob 1. juulist vabalevist telekanal TV3, mis võib mõjutada ligi 86 000 pere pildikasti sisu. Paljud, eriti just vanemaealised, ei hoomagi muutuste suurust.

Esna küla elanik Ene Mikk on üks neist, kes vaatab digiboksi ja antenniga tasuta telekanaleid. Kui temani jõudis kuuldus TV3 vabalevist loobumise kohta, ei teinud Mikk sellest suurt numbrit. «Oleksin elanud rõõmsalt edasi, aga kui äraminekust teatas juba Kanal 2, olid lood teised,» lausus ta nädala algul. «Ma pole suur telerivaataja, kuid ETV «Aktuaalse kaamera» ja «Maahommiku» kõrval on »Naabriplika« üks neist, mida kindlasti jälgin. Tean, et sügisel hooaeg jätkub...»

Esialgu oli vabalevist loobujate nimekirjas ka Kanal 2. Neljapäeval teatas telekanal, et see on meedias leviv valeväide. «Ma ei saa öelda, kas meie lahkumine vabalevist tuleb aasta, kahe või viie pärast,» sõnas Kanal 2 juht Urmas Oru.

Teadmatust esineb palju

Seda, kui suureks mureks võib ühe telekanali vabalevist ärajäämine maakonna inimestele osutuda, ei tea keegi. Koeru valla sotsiaaltöötaja Annika Aava pakkus, et probleem tõuseb teravamalt päevakorrale siis, kui telerist enam tavapärast pilti ei tule ehk teisisõnu on armuaega veel loetud nädalad.

Aava mäletas hästi viie aasta tagust aega, mil digipööre sundis kõiki telerivaatajaid ostma kas digiboksi või liituma mõne teenusepakkujaga.

Väga raske oli toona inimesi digiboksi ja mitut pulti kasutama harjutada. «Arvan, et selsamal põhjusel on endiselt palju inimesi, kes pole endale teadvustanudki, mis suvel saama hakkab,» lausus ta. «Ei tea nad midagi ei digilevist ega vabakanalitest. Kui lapsed on teemadega tegelenud, siis nemad selgitavad.»

Mooduseid huvipakkuvate kanalite säilitamiseks on mitu. Oma nuti- või digiTVd pakuvad näiteks Elion, Starman ja Viasat.

Ambla valla sotsiaalnõunik Katre Mägi oli kindel, et lähinädalatel hakkavad teenusepakkujad inimesi üha rohkem teleteenuste müügiga survestama. «Ainuke hea asi selles juures on, et muutus tabab inimesi suvel, mil telekavaatamist on vähem. Palju suurem oleks probleem siis, kui kanal oleks kadunud novembris ehk pimeda talveaja alguses,» lausus ta.

Paide kaubamaja juhataja Andres Sula sõnas, et kaubamaja ühtegi teenuseoperaatorit ei vahenda, küll aga seadmeid. «Vabakanalitele mõeldud digibokse on müügil kahesuguseid: on kaardilugejaga ja ilma (mõlemad 34 eurot),» selgitas ta. «Kui inimene valib kaardipesaga boksi, saab ta pöörduda mõne operaatori poole ja panna sinna näiteks ZUUMtv kaardi. Meil on müügil ka eraldi kaardilugeja (35 eurot), mille saab ühendada tänapäevase teleri kaardilugejapesaga.»

Vabalevi kanalite levitaja AS Levira klienditeenindus- ja arendusjuht Raul Juhanson selgitas, et erakanalil on aega senist lahkumisotsust muuta juuni lõpuni. «Küsimus pole ainult selles, et senine tasuta vaatamine muutub nüüd tasuliseks. Teemaks on ka inimeste valikuvabadus, sest levitingimused muutuvad oluliselt ja kõikides kohtades pole ka tasulist teenusepakkujat võimalik valida,» selgitas ta.

Juhansoni ütlust mööda on riiki ja kohalikku omavalitsust puudutav probleem seegi, kas mitte jälle pole tegemist linnas mitte elavate inimeste eluolu halvenemisega. «Levira on igal juhul valmis jätkama koostööd telekanalitega ja kanalite vaba levitamist,» sõnas ta.

TNS Emori andmetel vaatab Eestis ainult vabalevi 86 000 teleperet (üle 200 000 inimese), lisaks vaatab 19 000 peret iga päev vabalevi oma teises teleris.

Möödunud aastal suurenes vabalevi vaatajate osa 9 protsenti, moodustades kõigist teleperedest 15 protsenti.

Järvamaal antennide paigaldusega tegelev FIE Tõnu Taal teadis öelda, et erakanalite vabalevist loobumisest on räägitud juba kolm aastat, kuid endiselt tuleb see paljudele üllatusena.

Kõige parema kvaliteediga pilt tuleb Taali ütlust mööda ikka otse satelliidi pealt ehk Viasati kaudu. «Tasub teada, et vabalevi kanalite saatja võimsus on tugevam kui kommertskanalite oma. Ka ZUUMtv on suurepärane, aga vaid siis, kui antennisüsteem on korras,» selgitas ta. «Elioni pilt on sellega võrreldav.»

Otsustusaega jääb loetud nädalad

Seda, et televiisor on koduse meelelahutajana inimestele tähtis, ei kahtle keegi. «Inimestele, kes on tervise tõttu kodu külge aheldatud, ongi televiisor tihti ainukene meelelahutus, maailmaga suhestumise võimalus. Internetti nad üldjuhul ei kasuta,» ütles Annika Aava oma töös kogetu põhjal.

Katre Mägi lisas, et paljudele üksikutele vanemaealistele on teler ülioluline, tehnikavidin, mis on kaaslase, kui mitte lapsehoidja eest.

Osal teleteenuse tarbijail on otsus tehtud juba aastate eest. Koigi valla Sõrandu külaseltsi juhatuse liige Kaie Altmets on näiteks Viasati klient ehk tema puhul ei muutu suvel midagi. «Suurt kurtmist pole ma märganud. Kanalite kadumise probleem võib puudutada eelkõige maal elavaid vanainimesi,» lausus ta.

Kui Kanal 2 oleks siiski suvel vabalevist lahkunud, poleks ka Ene Mikul jäänud üle muud, kui tulla mõnel juunipäeval Paidesse EMT ja Elioni esindusse ning uurida, kas Elioni meeste seina peale üles kruvitud kopsik toob temani ka nüüdisaegse digiTV. «Sadat kanalit ma ei taha, piisab Eesti omadest,» lisas ta.

See oleks olnud sundkäik: teenusepakkuja vahetamist oleks Mikk kaalunud kunagi kaugemas tulevikus, võib-olla siis, kui 15 aastat vana teler oleks ühel päeval otsad andnud, ei varem.

Eesti Telekomi Jõgeva, Paide ja Põltsamaa esinduse juht Jana Einer ütles, et inimeste huvi Elioni nutiTV vastu on viimasel ajal suurenenud.

Mida lähemale jõuab 1. juuli, seda rohkem on huvitujaid. Sama kinnitasid ka teised teleteenuse pakkujad ning soovitasid inimestel mitte jätta otsustamist viimasele minutile.

Tasuta TV-kanalid on ETV, Kanal 2, TV3, ETV2, France24 ja Tallinna TV.

ELION

Elion saab pakkuda nutiTV teenust nendes piirkondades, kuhu ulatub IPTVd võimaldav võrk. «Kui võrk on olemas, saame nutiTV teenust ühesuguse hinnaga pakkuda üle Eesti.

Linnades on Elioni IPTV võimalus suurel osal olemas. Maapiirkondades sõltub teenuse kättesaadavus sellest, kas piirkonnas on kaablivõrk olemas ning millise kvaliteediga teenuseid saab selle peal edastada,» selgitas AS Eesti Telekomi meediasuhete juht Raigo Neudorf. «Kõikidest Eesti kodudest on meie IPTV-võrgu võimalusega kaetud umbes 85 protsenti. Järvamaal jääb meie võrgu kaetavus 75 ja 80 protsendi vahele.»

 NutiTV teenust pakub Elioni uutele klientidele kuutasuga 11,33 eurot (kaheaastase tähtajalise kasutuslepinguga on kõik seadmed tasuta).

STARMAN

Starman pakub inimestele, kes elavad väljaspool kaabelvõrgu leviala, TV3 vaatamise jätkamiseks maapealse leviga digitelevisiooni ZUUMtv. «Õhu kaudu leviv ja tavaantenniga vaadatav ZUUMtv pakub mitmekülgset ning sisukat kanalivalikut,» ütles ettevõtte kommunikatsioonispetsialist Karin Puhm.

ZUUMtv pakub nelja paketti, millest väikseim, ZUUMtv S sisaldab kõiki eestikeelseid telekanaleid. Paketi kuutasu on 6,99 eurot ja suve lõpuni näevad uued liitujad seda tasuta.

Järvamaal edastatakse ZUUMtv teenust Koeru telemastist, mis katab Puhmi ütlust mööda kogu maakonna. Õhu kaudu leviva signaali puhul tuleb alati arvestada, et seda mõjutavad looduslikud takistused.

VIASAT

Viasati ärijuht Aet Viira ütles, et satelliitlahendus levib kõikjale Eestis ning suurepärase heli- ja pildikvaliteediga. «Viasati digiTVga saavad liituda kõik, kellel on sobivad võimalused satelliitantenni paigaldamiseks,» lausus ta.

Kui inimene elab maapiirkonnas omas majas ja telerivaatamise harjumused on tagasihoidlikud, soovitaks Viira talle paketti Viasat Hõbe, mis sisaldab vähemalt 35 telekanalit.

Paketi kuutasu algab 9,99 eurost (lisandub seadmete liising 2,99 eurot kuus lepinguperioodi vältel). Hõbepaketiga liitumine ja tehnika paigaldus on tasuta. Kampaania korras saab televaataja nautida teleteenust ja liisinguvabastust esimesed kaks kuud tasuta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles