Pool elu vangis ainuüksi poevarguste pärast

Tiit Reinberg
, Järva Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Toomas Huik/ Postimees

Eelmisel nädalal istus Paide kohtumajas süüpingis pensionär Vladimir (68), kes varastas Selveri kauplusest pudeli õlut ja džinni kolme euro väärtuses. Tegemist on staažika poevargaga, keda kohus on vangi saatnud paarkümmend korda ühtekokku 35 aastaks.

Varastasite möödunud kuul Selverist pudeli õlut ja džinni, viibite seetõttu seniajani trellide taga ja lähete nüüd neljaks ja pooleks kuuks vangi.

Jah, see oli väga loll vargus. Läksin Säästumarketisse taaratšekki viima ja kui poest välja tulin, siis nägin, kuidas mu ratta küljes olevast kotist varastati kaks pudelit õlut. Noored mehed olid ja ma ei jõudnud neile järele joosta.

Läksin sellest nii närvi, et kõndisin Selverisse ja varastasin kaks pudelit. Mul oli sel hetkel raha ja oleksin võinud need pudelid ka osta.

15. juunil pidin varasemate varguste eest vangi minema ja et jäin jälle vargusega vahele, siis polegi enam vabadusse pääsenud.

Miks te varastate?

Mul on väike pension ja kohtutäitur võtab sellest poole ära, kätte saan 74 eurot. Selle rahaga ei ole võimalik ära elada.

Sotsiaaltoetust olete küsinud?

Sotsiaaltöötajad ei anna mingit toetust. Olen käinud ja küsinud, et andke kasvõi 15 või 20 eurot, kuid nad ei anna. Toiduaineid on paar korda antud.

Tööle ka mind keegi ei võta, sest olen juba 68aastane.

Kus te elate?

See on kõige valusam teema. Viimasel ajal olen elanud Röal tuttavate juures. Teen natuke tööd ja nad annavad peavarju. Kui mind Paide arestimajast vanglasse viiakse, siis räägin seal sotsiaaltöötajaga, et vabanedes endale elamise saaks.

Mitu korda olete juba vangis olnud?

Päris täpselt ei teagi, 18 või 20 korda. Ühtekokku olen kinni istunud 35 aastat.

Mille eest?

1994. aastal läksin istuma tapmise eest. Kui ma oleks sellest ise politseile teada andnud, siis oleks saanud karistuseks poolteist aastat.

Sattusin paanikasse ja peitsin laiba ära. Miinimumkaristus selle eest oli kuus aastat. Kohtunik juba tundis mind, sest oli mind kolm korda varem vangi saatnud. Ta karistas mind viie ja poole aastaga. Kõik ülejäänud karistused on olnud varguste eest.

Rääkige neist vargustest.

Mina varastan ainult poodidest. Ma pole kunagi ühegi inimesi koju sisse murdnud ega autosid varastanud. Ainult kauplused, sest see on kõige lihtsam. Enamasti varastan alkoholi, aga ka kalleid kommikarpe. Müün maha ja ostan süüa.

Olen käinud ka Soomes vargil. Umbes 15 korda. Seal varastasin peamiselt kalleid lõhnaõlisid. Ühe reisiga olen teeninud 10 000 krooni.

Kauplustest varastamise eelis on ka see, et kui sind võetakse kassa juures kinni, siis see ei lähe kirja vargusena, vaid varguse katsena ja selle eest saab vähem.

Paar aastat tagasi jäin kaupluses vargusega seitse või kaheksa korda vahele ja alles siis pandi neljaks kuuks kinni.

Kui tihti poest varastades vahele jääte?

Enamasti jään vahele siis, kui olen purjus. Ei oska öeldagi, kui tihti. Kuidas kunagi. Vahel ei jää pikka aega vahele.

Soome on hoopis teine maa. Kui seal kaupluses väikese vargusega vahele jääd, siis ei kutsutagi politseid, visatakse poest lihtsalt välja.

Aastaid tagasi muudeti seadust nii, et alla tuhandekrooniseid asju varastades on tegemist väärteo, mitte krimininaalkuriteoga. Kui palju on seadusemuutus teid mõjutanud?

Ma istusin siis just varguste eest kinni ja sain juhuslikult teada, et selle muutuse tõttu ei peakski ma vangis olema. Võtsin advokaadi ja hakkasime asja ajama.

Küsisin riigilt põhjuseta vangis viibitud aja eest 340 000 krooni hüvitist. Vaidlus kestis aastaid ja ma sain õiguse. Hüvitist maksti aga ainult 2600 eurot (40 681 krooni – toim).

Seda pole ju mitte vähe, oleksite saanud elu õigele järjele sättida?

Ah see raha läks kõik... Ütleme, et jõin maha.

Olen isegi korra miljonär olnud. Kui 1994. aastal Venemaalt tulin, oli mul 1,2 miljonit rubla.

Aga nagu öeldakse, mis kergelt tulnud, see ka kergelt läinud.

Olete Paide arestimajas viimaseid päevi ja siis viiakse teid vanglasse. See teid vist enam nii väga ei hirmutagi?

Hirmsat pole seal midagi, aga ega sinna taha keegi minna. Igav on. Tööd pole. Mitte midagi ei ole teha. Hommikul tõused üles, jalutad, vaatad telekat. Vahel saab palli mängida.

Millal esimest korda vangi sattusite?

16aastaselt. Jälle varguse eest.

Kas teil peret ka on?

Mul on Venemaal kaks poega. Üks on 38- ja teine 40aastane. Väga tublid, kumbki ei suitseta ega joo. Käisin 2003. aasta neil külas. Nad kutsusid mind sinna elama, kuid ma ei tahtnud minna.

Olen neid Eestisse kutsunud, kuid nad ütlevad, et siin on palju fašiste ja nad ei taha tulla.

Olete Venemaal elanud?

Jah. Venemaale läksin 1974. aastal. Tagasi tulin 1994. aastal, kuid vahepeal elasin ka siin.

Venemaal oli mul korralik elu. Käisin tööl. Ma pole seal kordagi vangis istunud.

Sügisel pääsete vabadusse, mis siis edasi saab?

Kurat, ma tõesti ei tea. Kui saaks oma elamise, võibolla siis normaalse elu peale.

Poleks pidanud Venemaalt üldse ära tulemagi. Oleksin sinna jäänud, oleks elu korras olnud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles