Seadusemuudatus jätab tunni ajal ropendavate ja õpetajat solvavate õpilaste karistamise kooli mureks. Väärtegu ja trahv tulevad kõne alla siis, kui vandesõnu kasutatakse vahetunni ajal või klassist väljas.
Ropendaja jääb trahvita
19. mai 2015, 09:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juhtumeid, kus õpilased keelduvad tunnis kaasa töötamast, solvavad õpetajaid ja ropendavad, tuleb ikka ette, ütlevad Türi põhikooli direktor Ervin Jürisoo, Paide gümnaasiumi direktor Vello Talviste ja Roosna-Alliku põhikooli direktor Daina Pärt.
Kui varem oli kõurikute korralekutsumiseks võimalik neid avaliku korra rikkumise eest karistada, siis aasta algusest jõustunud uus karistusseadustik ütleb, et klass pole avalik ruum, kuhu on tundide ajal asja kolmandatel isikutel.
Seega tuleb tunni ajal aset leidnud sõnavahetused lahendada koolil, kasutades selleks oma mõjutusvahendeid, näiteks kooli sisekorraeeskirja nõudeid.
Järvamaalt Türi põhikoolist on teada vähemalt üks juhtum, kus õpetajat vandesõnadega kostitanud õpilase väärteomenetlus lõpetati ja esialgu määratud 60eurone trahv tühistati just seadusemuudatuse tõttu.
Paide politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juht Virginija Ciunite täpsustas, et trahvida saab õpilasi juhul, kui vahejuhtum on aset leidnud avalikus ruumis, näiteks fuajees vahetunni ajal. Lähtuvalt aasta algul jõustunud karistusseadustiku muudatusest pole aga kinnise uksega klassituba enam avalik ruum. «Siis tuleb õpilase korralekutsumiseks kasutada kooli sisekorraeeskirja, olgu selleks siis õppetööst eemaldamine või käitumiskontroll,» tõi Ciunite näite.
Ervin Jürisoo sõnas, et lõppeval õppeaastal on politseinikud käinud koolimajas mitu korda. «Viis-kuus korda, mitte rohkem,» täpsustas ta.
Jürisoo põhjendas seda sooviga õpetajaid kaitsta. «Kooli sisekorraeeskiri ei võimalda pidevalt korda rikkuvaid õpilasi näiteks trahvida,» lisas ta.
Jürisoo kinnitas, et ühele õpilasele kaht korda politseid kutsuda pole olnud vaja, samuti on jäänud korrarikkumisi vähemaks. «See distsiplineerib ka teisi,» lisas ta.
Jürisoo teada on vähemalt üks juhtumitest lõppenud õpilasele trahviga, teiste kohta tal andmed puuduvad. «Meieni see info, milline otsus langetati, tagasi ei jõua,» märkis ta.
Paide gümnaasiumi direktor Vello Talviste möönab, et kooli ajaloos on olnud juhtumeid, kus on tulnud kohale kutsuda politsei, kuid lõppevast õppeaastast tal selliseid olukordi ei meenu. «Tegemist on siiski äärmusliku meetmega,» sõnas ta.
Roosna-Alliku põhikooli direktori Daina Pärdi teada nemad õpilaste ohjamiseks politseid kutsunud pole. Tema kogemust mööda on õpilase negatiivsel käitumisel alati põhjus, on see siis eelmises tunnis saadud halb hinne või lihtsalt üleväsimus.
Seda, et mõnikord mõjub politseiniku jutt paremini kui direktori, õpetaja või lapsevanema oma, kinnitas Pärt küll. Ta peab tulemuslikuks konstaabli ja noorsoopolitseinike ennetavaid külaskäike.
Vello Talviste nõustus, et õpilaste õpetajaid solvav käitumine on võrdsustatav vaimse vägivallaga, millega õpetaja ei saa ega pea leppima. «Reageerida tuleb igal juhul, aga kuidas, eks see sõltu olukorrast,» sõnas ta.
Avalduse tegemisel politseisse on oluline roll sellel, keda solvati, ehk siis õpetajal. Virginija Ciunite ütles, et kuigi tunni ajal teiste õpilaste ees solvamist võib õpetaja tajuda vaimse vägivallana, puudub Eesti seadustes paragrahv, mis võimaldaks selle eest karistada.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõuniku Einar Hillepi hinnangul ei saa pidada mõistlikuks seda, kui klassis õpetaja jutule vahele segavad lapsed satuvad kergel käel õigusrikkujatena karistusregistrisse. «Õpetajal on alati võimalus korda rikkuv õpilane klassist välja saata, paluda tal rahuneda,» ütles ta.
Aga kui õpetajat ähvardatakse vägivalla, näiteks tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega, on selline tegu karistatav karistusseadustiku 120. paragrahvi järgi.
Juhul kui õpilane ründab õpetajat füüsiliselt, tekitab talle valu või kehalisi vigastusi, annab karistusseadustiku 121. paragrahv võimaluse karistada õpilast trahvi või kuni aastase vangistusega.
Juhtum Türi põhikoolist
13. jaanuaril solvab tunni ajal õpilane erinevate vandesõnadega kooli töötajat ja keeldub kaasa töötamast. Õpetaja teeb politseile avalduse, mille kohaselt õpilane eiras oma käitumisega koolis kehtestatud korda ning solvas pedagoogi inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet.
Politsei algatab väärteomenetluse karistusseadustiku § 262 lg 1 järgi ehk tegemist on avaliku korra rikkumisega. Karistuseks on trahv 15 trahviühikut ehk 60 eurot.
Õpilane pole otsusega rahul, otsus kaevatakse edasi. Märtsi keskel võtab kohus kaebuse menetlusse.
10. aprillil tühistab kohus politsei otsuse õpilast karistada, sest politsei on tunnistanud eksimust: jätnud tähelepanuta 1. jaanuril kehtima hakanud seadusemuudatuse, mille järgi pole klassiruum avalik koht, vaid koht, kuhu pole ligipääsu kolmandatel isikutel, kelle rahu häirimist avaliku korra rikkumine tähendab.