Varvasteta mees annab maratonidel päkkadele valu

Birgit Itse
, Järva Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olev Vahemaa jooksis esimese maratoni 2013. aasta septembris. Ta oli lubanud endale, et naudib seda, ja lubaduse ta ka täitis. Pilt on tehtud, kui maratonist on läbitud umbes pool.
Olev Vahemaa jooksis esimese maratoni 2013. aasta septembris. Ta oli lubanud endale, et naudib seda, ja lubaduse ta ka täitis. Pilt on tehtud, kui maratonist on läbitud umbes pool. Foto: Mallor Malmre

Kuueaastasena oli Järva-Jaanist pärit Olev Vahemaa (41) üsna lähedal sellele, et mõlemad tema jalad altpoolt põlve oleksid amputeeritud. Praegu unistab ta maratone joostes nelja tunni piiri alistamisest.

On aasta 1980. Kuueaastasel Olevil ja tema eakaaslastel on lasteaed läbi saanud ja käes viimane suvi enne kooliminekut. Lilled õitsevad, päike paistab ja õhk on südasuviselt soe. Televisioon ja raadio kannavad üle Moskva olümpiamänge, mis on täies hoos. On juuli teine pool.

Järva-Jaani alevi kortermajade vahel jooksevad selgi ennelõunal kilgates poisid ja tüdrukud. Nende seas on ka Olev. Majade vahel kõrgub aastate jooksul katlamajast välja toodud tuhahunnik. Pealt kivistunud hunnik on ennegi lapsi meelitanud enda peal jooksma. Kuhi on kasvanud üsna kõrgeks. «Kes saab esimesena tippu?» hüüab üks poistest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles