Jahimehed kinnitavad, et metssiga üldjuhul inimest ei ründa. Veelgi haruldasem on, kui jahimees rünnaku järel haiglaravi vajab. Lõppenud jahihooajal ühe Koeru jahimehega nii just juhtus.
Metssiga lõi jahimehele kihva põlve
2. mai 2015, 10:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õnnetusse sattunud jahimees on nõus juhtumist rääkima, kuid soovib jääda anonüümseks. See oli tavaline päev, mil koertega metsas jahti peeti. «Mõned mehed, koerad, nagu ikka,» ütleb ta.
Mets tähendas sel korral vana ja aastatega võsastunud raiesmikku, mistõttu nähtavus oli äärmiselt halb. Järsku koerad vaikisid. Üks neist ilmus 12–15 meetri kaugusel võsastikus nähtavale, tema järel ka kohe metssiga, kes jahimeest märgates urahtas ja hakkas tema poole jooksma. «Edasi käis kõik väga kiiresti. Astusin instinktiivselt eest ära, kuid jalg jäi vana kännu taha kinni, samal ajal tulistasin,» meenutab ta.
Maha kukkudes tõmbas mees end igaks juhuks kägarasse, sest polnud kindel, kas vähemalt 120 kilogrammi kaaluv kult teda uuesti kihvadega ei ründa. Loom jooksis siiski minema.
Mees kinnitab, et sel hetkel, kui kult teda ründama asus, polnud siga haavatud. Nii-öelda kukkumise pealt tulistatud lask tabas, aga polnud surmav. Teistel jahimeestel õnnestus üksik kult umbes 50 meetrit eemal surmata.
Sel ajal ajas haavata saanud jahimees püksid maha, et vigastus üle vaadata. «Tunnet ei saa sellisel hetkel usaldada,» lisab ta.
Õnnetuseks oli habemenoa teravusega võrreldav kihv tabanud põlve ja seal haigutas korralik haav. Verd polnud mehe arvates palju, aga põlv justkui krudises. Käepäraste vahenditega sidus mees haava kinni ja koperdas metsast välja. Kuigi kaaslased ajasid auto nii lähedale kui võimalik, tuli kõndida umbes 200 meetrit.
Kui kütt lootis pääseda vaid õmblemisega, siis Järvamaa haigla erakorralise meditsiini osakonna arstid olid teisel arvamusel. Põlvekeder oli vigastada saanud ja kümnepäevase haiglaravi ajal sai ta ka infektsiooni vältimiseks antibiootikume.
Kips oli mehe kaaslane umbes poolteist kuud.
Siiski tunnistab mees, et õnnetus on muutnud teda pisut ettevaatlikumaks ning kui koerad on uluki peatanud, otsib ta silmadega jämedamat puud, mille taha varjuda, kui siga peaks tema suunas jooksma.
Järvamaa jahindusklubi juhatuse esimees Toomas Marrandi kinnitab, et igasse jahihooaega jääb üks, äärmisel juhul kaks juhust, kus metssiga inimest ründab.
Juhtumeid, kus jahimees pärast haiglaravi vajab, olevat veelgi vähem. «Ründav siga on kas haavatud või muul moel tupikusse aetud,» lausub ta.
Kõige ohtlikumaks peab Marrandi vanu emiseid ja kulte, kuid rünnata võivad ka kaheaastased kesikud. Väljaspool jahihooaega võib rünnata ka poegi kaitsev emis.
Ka Marrandi on metssea rünnaku üle elanud ja sellest täiesti terve nahaga pääsenud. 1990ndatel ründas teda haavatud kult, kuid koera sekkumise tõttu suutis ta õigel ajal eest astuda ja niigi haavatud looma tulistada. Mälestuseks seigast on tal hõbemedalivääriliseks tunnistatud kihvad (pildil).