«Järgmine!» püüab Paide politseijaoskonna patrullpolitseinik Valdur Mõttus uue kiiruseületaja radarisse. Mikrobussi kõrvaluks avaneb ja abipolitseinik jookseb patustajat rajalt maha võtma. Tempo kasvab, vahepeal käib paberite vormistamine mitmes politseiaotos korraga.
Reede pärastlõuna Tallinna–Tartu maanteel pisut enne Harjumaa piiri Mustla külas.
Politseinikke pole esmapilgul maanteel näha, on vaid pikk sirge, sirge äärde kõrvalteele pargitud eravärvidest mikrobuss, tagaaknad kõige tumedama kilega toonitud.
Seekord on tehtud valik niinimetatud kombineeritud kiirusemõõtmise kasuks: sellest bussist mõõdavad mundrikandjad varjatult mööduvate autode kiirust.
Kaks politseivärvides operatiivsõidukit on kuuseheki taga ootevalmis juhul, kui mõni patustaja peatumismärguannet millekski ei pea. Selliseks äärmuseks sel korral õnneks vajadus puudus.
Juba tulevad esimesed «kliendid»: noorukesed naisterahvad Volkswageni ja Subaruga.
«Palju kiirust oli?»
Valdur Mõttus: «Piisavalt. Lubatust üle!»
(see «lubatust üle» tähendab ühe naisterahva puhul 40 ja enamat kilomeetrit – toim)
Asjatoimetused tehtud, võivad naised oma teekonda jätkata.
Kümmekond minutit ja pisikene kõrvaltee täitub uute autodega: Porche ja Toyota maastur, uuem Honda ja sportlik Subaru. Ühed lähevad, teised tulevad, keskmise tempoga kümmekond autot tunnis.
Rahustamaks Eesti ühel tuiksoonel liiklusvoogu ning noppimaks maha piirkiiruse ületajaid, suunasid Järvamaa politseinikud eelmise nädala lõpus oma tähelepanu maanteedele. Aktsiooni oli kaasatud kümme ametimeest ja viis sõidukit. Kasutati erinevaid mõõtmiskohti.
See oli tavaline reede pärastlõuna Tallinna–Tartu maanteel. Ajaliselt pisut enne õhtust tipptundi. «Oleksite pidanud tulema veidi hiljem. Siis olnuks olukord teine ja liiklejaid rohkem,» ütleb välijuht Ivar Huopolainen, viidates reedestele Tallinnast tulekutele ja pühapäevastele pealinna minekutele.