Südamenädal paneb taas Eestimaa liikuma

Südamenädalat koordineeriva Tervise Arengu Instituudi andmetel on südamenädalal toimumas kokku 357 avalikku liikumisüritust. Seda on üle saja enam kui eelmisel aastal. Neile lisandub hulk lasteaedades ja koolides, samuti ettevõtetes korraldatavaid üritusi.

Kepikõnni, jooksu, jalgsi- või rattamatkade kõrval on tulemas ka loenguid ja tervisemõõtmisi, tasuta treeninguid ja sportlikke mänge. Näiteks peetakse Emajõel Valga-Valka politseinike paadimatka, Hiiumaal tuleb fotojaht ning Märjamaal emade käruralli.

Südamenädala eestvedaja, kardioloog Margus Viigimaa sõnul on liikumine vajalik igas vanuses inimestele haiguste ennetamiseks, töövõime tõstmiseks ja hea enesetunde saavutamiseks. Eriti juhib ta tähelepanu istumisele, millest on saanud „uus suitsetamine”, seda südamele võrreldava kahju tekitamise rõhutamiseks.

“Istumine kahjustab südant ja veresooni varem arvatust oluliselt rohkem,” lausus Viigimaa. “Pika ja liikumispausideta istumise käigus tekib kehas rida südant ja veresooni kahjustavaid muutusi: trombiohu tõus, lupjumise kiirenemine, ainevahetuse aeglustumine.”

Südamele tekitatud kahju neutraliseerimiseks on väga oluline roll regulaarsel liikumisel. “Kehaline aktiivsus normaliseerib vererõhku, vähendab „halva“ kolesterooli ja suurendab „hea“ kolesterooli taset, langetab tromboosiriski, vähihaiguse tekkeriski ning alandab stressi ja tõstab meeleolu. Liikumisega parandame ainevahetust, mis hoiab ära suhkruhaiguse tekke,” rõhutas kardioloog.

Eesti Kardioloogide Selts soovitab südame kaitsmiseks 3 kilomeetrit kõndi või 30 minutit ükskõik millist mõõdukat liikumist päevas. Teadusuuringud näitavad, et südamehaiguste ennetamiseks on kõige olulisem liikumisharrastuse regulaarsus, mitte niivõrd intensiivsus.

Kõikide maakondade südamenädala üritused leiab Terviseinfo portaalist.