Kuigi Imavere vallas kurke kasvatav Kuido Paimla laiendab tänavu kasvatust nii kasvumajas kui ka avamaal, pole tal sissetulekut niipalju, et töötajat palgata.
Kurgikasvatus hoiab vaid hinge sees
14. aprill 2015, 09:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paimla meelest võib väljapoole ju paista, et kõik läheb justkui hästi: uus kasvuhoone ja puha. «Mingist jõukusest siin juttu pole, hea, kui kõigi nende kohustuste juures ots ostaga kokku tulen, vaid kurkidele hea ilmaga aastal saan rääkida kasumist,» lausus ta. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseb Kuido Paimla Eistvere külas 2002. aastast.
Ilmastikust vähem sõltuvad kasvuhoonekurgid, mida Paimlal on 2009. aastast tuhanderuutmeetrises köetavas kasvuhoones. Tänavu rajas ta kõrvale teise sama suure. «Esimese kasvuhoone rajamisel oli suur abi PRIA rahast. Nii palju olen siis aastatega ennast tõestanud, et seekordse investeeringu tarvis olin tõsiseltvõetav koostööpartner SEB pangale. Teisiti poleks 100 000-eurose investeeringu tegemine olnud mõeldavgi,» selgitas Paimla.
Nii on tänavu kasvamas kaks korda tuhat taime kasvuhoonekurke, mida käivad abis harimas ka pereliikmed. «Abis saavad oma tegemiste kõrvalt käia neljakuuse lapsega kodus olev abikaasa ja pensionärist ema. Kui perel hoian kurkidega hinge sees, siis töötaja palkamiseks sellest ei jagu,» ütles ta.
Üksnes avamaalt kurkide korjamise aegu kasutab Paimla pere ka hooajatöölisi.
Kuigi turgu on, pole kurkide hind tõusnud sedavõrd, et investeeringu kohustustest raha üle jääks. Paimla sõnas, et tema kümne kurgikasvatajaaasta jooksul on turuhind kerkinud vaid mõne protsendi. «Kasvuhoone tänavune saak jäi nädala jagu hiljaks, sest katlamaja vajas remonti. Ootamatuid väljaminekuid tuleb ette ja nii ei saa vähemalt pangalaenu maksmise viie aasta jooksul veel palgatöölist endale lubada,» lausus ta.
Kuigi päris alla omahinna Kuido Paimla kurke müüma ei pea, jagub ilmastiku ja saagikuse põhjustatud stressi omajagu. «Millegagi peab üks noor peret omav mees maal ju tegelema, kui ta just Soome ehitajaks minna ei taha, ja mina ei taha,» lausus ta.
Nii kavatseb Paimla tänavu istutada ka avamaale kurke poole hektari jagu rohkem. Põltsamaa Felixile kasvatab ta lepinguga 2009. aastast. «Alustasin 20–25 tonni müügiga, tänavu sõlmisin lepingu juba 90 tonnile, kuid palju rohkemast jõud üle ei käi,» selgitas ta.
Türi vallas 20 aastat köögiviljatalu pidanud Urmas Laks sõnas, et kurgikasvatus on parajalt kapriisne ala. «Meie abikaasaga pole kurkide peale läinud, liiga suur risk. Hajutame ilmastiku ja saagikuse sõltuvuse suurt stressi ja kasvatame mitut köögivilja,» ütles ta.
Euroraha toel ehitatud kasvuhoones kasvatavad Laksid esmalt lilletaimi, alles siis istutavad sinna kurgid. «Maal elades tuleb oma elu seada loodusega kooskõlla ja meie oleme selles tasakaalu leidnud, pakkudes laiemat sortimenti,» märkis Urmas Laks.
KOMMENTAAR
Marek Viilol
AS Põltsmaa Felix turundusdirektor
Põltsmaa Felix väärtustab pikaajalist ja head koostööd oma lepingupartneritega, nii oleme hoidnud kasvatajate arvu kümne piires juba õige mitu aastat.
Järvamaal on meil aegade algusest vaid üks kindel kasvataja, Kuido Paimla, kellega on aastatepikkune koostöö sujunud.
Just nii oleme kindlad parimas kodumaise kurgi kvaliteedis ja suudame pakkuda Eesti tarbijale nende maitse järgi valmistatud hoidiseid.
Sel aastal ostame kokku 1200 tonni eestimaist kurki. See on ka kogus, mida meie tootmine suudab praeguste võimaluste juures kurgihooaja tipphetkel vastu võtta.
Hoidistest eelistavad eestlased peamiselt terveid kurke, nagu Felixi Perekurk ja Piknikukurk. Kõige suurem Eestis müüdav kurgihoidis on Felixi Võileivakurk.