Koeru vallas Väinjärve ääres asuva Ervita küla keskuse moodustavad arvukad mõisahooned. Siinset mõisat on esmamainitud juba 1663. aastal, küla ennast aga peaaegu sada aastat varem, 1564. aastal. Pikkade sajandite jooksul on Ervita omanikud vahetunud sageli, kohaliku mõisa lugu on olnud seotud mitme baltisaksa aadlisuguvõsaga, nagu Wrangelid, Knorringid, Salzad, Wreded. Ervita viimane mõisnik oli Heinrich Hermann von Wrede. Kuigi 1919. aastal riigistas Eesti Vabariik ka Ervita mõisa maad ja tükeldas need 40 asunduskoha vahel, jäi mõisasüda Wrededele alles. Nii pidas mõisaproua Isabelle von Wrede Väinjärve ääres oma lesepõlve kuni 1939. aastani. Praeguseni püsiv ning möödunud sajandi alguse vanalt fotolt (autor piltnik Martin Öömann, kes elas ja töötas Koerus aatatel 1905–1912) näha olev Ervita mõisa härrastemaja pärineb 19. sajandi alguspoolest: pikk-pikk otstest ühekorruseline, aga keskelt kahekorruseline peahoone, mille keskosa kaunistab võimas neljale sambale toetuv astmikfrontooniga portikus. Hoone eest terrassilt laskub lai trepp. Tagakülge on omal ajal kaunistanud nägus veranda, millest saab aimu, kui lehitseda Marko Männi vanade piltide veebilehte (www.vanadpildid.ee). Mõisa majandushoonetest on säilinud tuuleveski ja ait. Laudad ja tallid moodustasid pika hoonerea aida otsas, millest kaks olid krohvitud välisseintega paekivihooned. Kaks uuemat foto pärinevad 1970ndatest, kui endist härrastemaja ja teisi hooneid kasutas ja kujundas oma äranägemist mööda ümber kohalik Udeva sovhoos.
Koeru vallas Väinjärve ääres asuva Ervita küla keskuse moodustavad arvukad mõisahooned. Siinset mõisat on esmamainitud juba 1663. aastal, küla ennast aga peaaegu sada aastat varem, 1564. aastal. Pikkade sajandite jooksul on Ervita omanikud vahetunud sageli, kohaliku mõisa lugu on olnud seotud mitme baltisaksa aadlisuguvõsaga, nagu Wrangelid, Knorringid, Salzad, Wreded. Ervita viimane mõisnik oli Heinrich Hermann von Wrede. Kuigi 1919. aastal riigistas Eesti Vabariik ka Ervita mõisa maad ja tükeldas need 40 asunduskoha vahel, jäi mõisasüda Wrededele alles. Nii pidas mõisaproua Isabelle von Wrede Väinjärve ääres oma lesepõlve kuni 1939. aastani. Praeguseni püsiv ning möödunud sajandi alguse vanalt fotolt (autor piltnik Martin Öömann, kes elas ja töötas Koerus aatatel 1905–1912) näha olev Ervita mõisa härrastemaja pärineb 19. sajandi alguspoolest: pikk-pikk otstest ühekorruseline, aga keskelt kahekorruseline peahoone, mille keskosa kaunistab võimas neljale sambale toetuv astmikfrontooniga portikus. Hoone eest terrassilt laskub lai trepp. Tagakülge on omal ajal kaunistanud nägus veranda, millest saab aimu, kui lehitseda Marko Männi vanade piltide veebilehte (www.vanadpildid.ee). Mõisa majandushoonetest on säilinud tuuleveski ja ait. Laudad ja tallid moodustasid pika hoonerea aida otsas, millest kaks olid krohvitud välisseintega paekivihooned. Kaks uuemat foto pärinevad 1970ndatest, kui endist härrastemaja ja teisi hooneid kasutas ja kujundas oma äranägemist mööda ümber kohalik Udeva sovhoos. Foto: Kaarel Aluoja erakogu
Kommentaarid
Copy