Iga kolmas puuk paneb põdema

Birgit Itse
, Järva Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Viimastel aastatel on puukborrelioosi haigestumine Eestis järsult tõusnud, haigestumise kasvu on märgata ka Järvamaal. Terviseameti andmeil haigestus 2013. aastal puukborrelioosi 23, eelmisel aastal aga 29 inimest.

Tervise arengu instituudi uuringu järgi kannab kolmandik Järvamaa puukidest borrelioosi, entsefaliidi tekitajaid on 2,5 protsenti. Samapalju on ka uue haigusetekitaja neoerlihhioosi põhjustajaid. Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar nentis, et puugid võivad üheaegselt kanda mitut haigusetekitajat. Diagnoosi väljaselgitamine sõltub arstide, eeskätt perearstide teadmistest ning sellest, kas nad võtavad haiguskahtlusega inimeselt õigel ajal proovid laboratoorseks uuringuks. Kutsar märkis ka, et Eestis on Lyme´i tõbi (puukborrelioos – toim) sageli hilinemisega diagnoositud, mistõttu ka antibiootikumravi ei ole piisavalt tõhus ning inimestel võivad hiljem tekkida tüsistused.

Tema teada on puukborrelioosi vaktsiin loomisel. «Mõni neist on jõudnud katsetusjärku, kuid lähema viie kuni seitsme aasta jooksul see turule tõenäoliselt ei jõua.» Seni tuleb inimestel kaitsta end puukentsefaliiti nakatumise eest hea vaktsiiniga ning puukborrelioosi ja neoerlihhioosi eest puugi õigeaegse avastamise ja kiire eemaldusega nahast. «Probleemi uurinud teadlaste andmetel kannab puuk haigusetekitajad inimesele üle 17–48 tunni jooksul pärast seda, kui ta on torganud imikärsa nahasse,» vahendas Kutsar.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles