Metsaflirt kindlustas mitmeaastase toiduvaru

Tiit Reinberg
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Järva Teataja suvel Tarmo Väljamaal külas käis, püüdsime pildile tema suure seakarja. Nüüd on Väljamaal seakarja asemel palju konserve.
Kui Järva Teataja suvel Tarmo Väljamaal külas käis, püüdsime pildile tema suure seakarja. Nüüd on Väljamaal seakarja asemel palju konserve. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Möödunud aastal kirjutas Järva Teataja mitu korda Väätsa valla Lõõla küla emisest Muskast ja tema üheteistkümnest põrsast, kes erinesid tavalistest kodusigadest selle poolest, et nende isa oli metskult, kes tegi emisega lähemalt tutvust, kui see korraks metsa ära eksis.

Sigade peremehe Tarmo Väljamaa peas tärkas mõte, et võiks hakata tõuaretajaks ja saata üks emastest ristanditest veelkord metsa ja vaadata, millised võiksid olla järeltulijad. Väljamaa kirub vahepeal levima hakanud seakatku maa põhja, sest selle tõttu on tal seakarja asemel nüüd nii palju konserve, et elaks terve sõja üle. «Konservide best before on 2018, vast selleks ajaks saavad otsa,» siunab olukorda Väljamaa.

Kuid pole halba heata. Et mets- ja kodusea ristanditel polnud üldse pekki ja nad olid üles kasvanud karjamaal, ei väsi Väljamaa konserve kiitmast. «Poest ostetud vorsti ei taha enam maitstagi,» tunnistab mees.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles