Kõik, kes elavad Rapla ja Türi vahel, on ehk kuulnud sõnademängu: lell võttis käru, pani kolu peale ja viis ära Türile. Vähemalt varem seda teati. Oli ju mitu tähtsat sõlmpunkti Rapla–Türi maanteeteljel nii ühte lausesse seotud: Lelle, Käru, Kolu, tagatipuks veel Türigi. Mida sealt Kolust kärutada oli, võta sa kinni. Ega peale mõisa riigistamist, kui «kogu vara oli kõigi vara», suurt olnudki. Kolu mõisa käekäik muutus keerukaks ajast, kui õppetöö härrastemajas lakkas. Hooneil lasti laguneda, tühjaks olid nad kantud juba varem. Kui nõukogude ajal oli mõisal aastakümneid üks, kuigi lohakas peremees, siis pärast Eesti taasiseseisvumist hakkas ta käima käest kätte. Türi vallal õnnestus Kolu mõis saada enda kaelast ära, järgmiseks omanikuks hakkas Concordia eraülikooli rektor Mart Susi. Segadused Concordia rahaasjus sundisid perekond Susi mõisat edasi müüma. Nii see on jäänudki: ühe käest teise kätte kohapeal midagi muutmata. Kolu mõis on praegugi saada. «Müüa mõis» teatavad suured Domus Kinnisvara teabetahvlid juba pikka aega kahel pool peaväravat möödujaile. Kuid mida selle mõisaga peale hakata? Suurem väärtus kui nüüdisajastamata ja välja ehitamata ruumidega härrastemaja on kindlasti ümber mõisa laiuv maaliline park sealtsamast läbi voolava Lintsi jõe kõrgetel kallastel. Kuid eks tollelgi maatükil ole omad hädad: 3,4 hektari suurune park on looduskaitse all ja nõuab hoolduseks eritingimusi. Imetlemiseks, puhkamiseks, õppekäikudeks sobib park ikkagi: suursugused nulud, seedermännid, lehised, tammed, vahtrad, sanglepad ja hiiepuud – üle 30 meetri kõrged. Kui vaid märki «Eravaldus» ees ei oleks.
Kõik, kes elavad Rapla ja Türi vahel, on ehk kuulnud sõnademängu: lell võttis käru, pani kolu peale ja viis ära Türile. Vähemalt varem seda teati. Oli ju mitu tähtsat sõlmpunkti Rapla–Türi maanteeteljel nii ühte lausesse seotud: Lelle, Käru, Kolu, tagatipuks veel Türigi. Mida sealt Kolust kärutada oli, võta sa kinni. Ega peale mõisa riigistamist, kui «kogu vara oli kõigi vara», suurt olnudki. Kolu mõisa käekäik muutus keerukaks ajast, kui õppetöö härrastemajas lakkas. Hooneil lasti laguneda, tühjaks olid nad kantud juba varem. Kui nõukogude ajal oli mõisal aastakümneid üks, kuigi lohakas peremees, siis pärast Eesti taasiseseisvumist hakkas ta käima käest kätte. Türi vallal õnnestus Kolu mõis saada enda kaelast ära, järgmiseks omanikuks hakkas Concordia eraülikooli rektor Mart Susi. Segadused Concordia rahaasjus sundisid perekond Susi mõisat edasi müüma. Nii see on jäänudki: ühe käest teise kätte kohapeal midagi muutmata. Kolu mõis on praegugi saada. «Müüa mõis» teatavad suured Domus Kinnisvara teabetahvlid juba pikka aega kahel pool peaväravat möödujaile. Kuid mida selle mõisaga peale hakata? Suurem väärtus kui nüüdisajastamata ja välja ehitamata ruumidega härrastemaja on kindlasti ümber mõisa laiuv maaliline park sealtsamast läbi voolava Lintsi jõe kõrgetel kallastel. Kuid eks tollelgi maatükil ole omad hädad: 3,4 hektari suurune park on looduskaitse all ja nõuab hoolduseks eritingimusi. Imetlemiseks, puhkamiseks, õppekäikudeks sobib park ikkagi: suursugused nulud, seedermännid, lehised, tammed, vahtrad, sanglepad ja hiiepuud – üle 30 meetri kõrged. Kui vaid märki «Eravaldus» ees ei oleks. Foto: Jürgen Aluoja

Mõisaid on nii- ja naasuguseid. Järvamaa edelaservas asuva Kolu mõisa 1891. aastast pärinev kahekorruseline historitsistlikus stiilis härrastemaja jääb eelkõige meelde kui punastest tellistest laotud rahutus stiilis hoone, mille jõepoolset nurka ilmestab kuuetahuline torn ning mille kaks korrust toetuvad kõrge algeliselt tahutud maakividest soklikorruse peale.

Kommentaarid
Copy