Türi on olnud sünnist saati (Türi sai linnaõigused 1926. aastal) roheline, lillerohke ja pügatud linn: park siin ja teine seal, haljasalad, lugematud alleed. Viimastele viitavad veel tänavanimed, nagu Puiestee tänav, Vabriku puiestee, Kooli puiestee, Pargi puiestee, Suur-Puiestee, Põhja-Puiestee. Lisaks Pärna, Roheline, Lille, Kevade, Paju tänav. Pole ka ime: alustas ju kaks aastat enne linnaks saamist alevis tegevust aiamajandusgümnaasium. Kus mujal kui alevi (ja seejärel juba linna) väljanägemises pidi kohaliku kooli ainulaadne kallak Türile sattunule märgata olema. Nendesamade aiamajandusõppuritega rajati õppeaedu, parke (just nii pandi alus Kooli pargile 1936.-1937. aastal), istutati lähiümbrusse metsa. Samal ajal – Türi oli just majandusraskustest välja tulnud ja linnapea oli Ants Viirmaa – rajati Kiriku park ning istutati Viljandi ja Kiriku tänava äärde pärnad. 1944. aasta fotolt on näha, kui suureks on need niinepuud Viljandi tänava ääres kümmekonna aastaga kasvanud. Pikad pärnaalleed istutati nii Paide, Vabriku, Kungla, Koidula, Kaare kui ka teiste tänavate äärde. Ligi tuhat puud. Neist kujunes Türi visiitkaart. Nii kujutab ka kirjastuse Kunst 1967. aasta fotopostkaart («Uusehitisi Türil») Paide, Viljandi ja Tallinna tänava ristmikku, mida ääristab korralikult pügatud pärnade rivi. Vahel on mindud puude tagasilõikamisega ka liiale: ilmselt pärast seda, kui need olid vahepeal hooletusse jäänud ja liiga suureks kasvanud. Vähemasti nähtub nii 1980. aastate lõpul tehtud fotolt, kus pöetud puud meenutavad kaunite vihmavarjude asemel hoopis telefoniposte. Nii ongi EÜS Kirjastuse 1995. aastal välja antud «Eesti reisijuhist» pildi alt lugeda: «Koristuspäeva lõpp Türil. Puud on koristatud.»
Türi on olnud sünnist saati (Türi sai linnaõigused 1926. aastal) roheline, lillerohke ja pügatud linn: park siin ja teine seal, haljasalad, lugematud alleed. Viimastele viitavad veel tänavanimed, nagu Puiestee tänav, Vabriku puiestee, Kooli puiestee, Pargi puiestee, Suur-Puiestee, Põhja-Puiestee. Lisaks Pärna, Roheline, Lille, Kevade, Paju tänav. Pole ka ime: alustas ju kaks aastat enne linnaks saamist alevis tegevust aiamajandusgümnaasium. Kus mujal kui alevi (ja seejärel juba linna) väljanägemises pidi kohaliku kooli ainulaadne kallak Türile sattunule märgata olema. Nendesamade aiamajandusõppuritega rajati õppeaedu, parke (just nii pandi alus Kooli pargile 1936.-1937. aastal), istutati lähiümbrusse metsa. Samal ajal – Türi oli just majandusraskustest välja tulnud ja linnapea oli Ants Viirmaa – rajati Kiriku park ning istutati Viljandi ja Kiriku tänava äärde pärnad. 1944. aasta fotolt on näha, kui suureks on need niinepuud Viljandi tänava ääres kümmekonna aastaga kasvanud. Pikad pärnaalleed istutati nii Paide, Vabriku, Kungla, Koidula, Kaare kui ka teiste tänavate äärde. Ligi tuhat puud. Neist kujunes Türi visiitkaart. Nii kujutab ka kirjastuse Kunst 1967. aasta fotopostkaart («Uusehitisi Türil») Paide, Viljandi ja Tallinna tänava ristmikku, mida ääristab korralikult pügatud pärnade rivi. Vahel on mindud puude tagasilõikamisega ka liiale: ilmselt pärast seda, kui need olid vahepeal hooletusse jäänud ja liiga suureks kasvanud. Vähemasti nähtub nii 1980. aastate lõpul tehtud fotolt, kus pöetud puud meenutavad kaunite vihmavarjude asemel hoopis telefoniposte. Nii ongi EÜS Kirjastuse 1995. aastal välja antud «Eesti reisijuhist» pildi alt lugeda: «Koristuspäeva lõpp Türil. Puud on koristatud.» Foto: Kaarel Aluoja erakogu
Kommentaarid
Copy