Türi vallavolikogu kaalub Kabala kooli sulgemist

Türi vallavolikogu hakkab märtsi istungil arutama, kuidas kulude kokkuhoiu eesmärgil valla haridusvõrku ümber korraldada.

Üks ettepanek on liita ühisjuhtimise alla Kabala kool-lasteaed, Retla kool ja Oisu lasteaed. Selle muutusega hoitaks vallavanem Pipi-Liis Siemanni arvutusi mööda aastas kokku 20 000 eurot.

Teine ettepanek on jätta Kabala kooli kuue klassi asemel kolm klassi. Kolmas ettepanek on sulgeda Kabala kool ja viia õpilased Retla kooli. Selle sammuga hoitaks aastas kokku 80 000 eurot.

Kabala küla elanik Maris Huopolainen on kategooriliselt kahe viimase variandi vastu ja on hakanud kohaliku kooli säilimise nimel petitsioon.ee keskkonnas allkirju koguma. Eile ennelõunaks oli seal kooli toetuseks allkirja andnud sadakond inimest.

Huopolainen ütles, et kohalikud elanikud mõistavad valla vajadust kulusid kärpida ja on valmis oma osa andma. Ta täpsustas, et nad on nõus koolide ühisjuhtimise alla viimise ning kultuurimaja ja raamatukogu mõisasse kolimisega. «Meil on üks väga konkreetne nõudmine: kool peab säilima kuueklassilisena ja seal peab töötama kolm õpetajat,» sõnas ta.

Huopolainen ütles, et arutusel on olnud ka võimalus, et kuue klassi peale jääb kaks õpetajat, mis tähendab, et üks õpetaja annab korraga tundi kolmele klassile. Seda peab ta aga paljuks, kuid on nõus, et üks õpetaja juhendab korraga kaht klassi. «Lapsi on vähe ja liitklasside vastu me seetõttu pole,» lisas ta.

Huopolainen kolis Kabalasse elama eelmisel aastal ja üks põhjusi oli see, et tänavu sügisel alustab laps seal kooliteed. «Kui Kabalas kool suletakse, siis mina oma last Retlasse ei vii, ta läheb siis kas Imaverre või Võhmasse,» sõnas ta.

Huopolainen selgitas, et asi pole ainult kooli sulgemises, vaid Kabala küla tulevikus. «Kui kool kinni pannakse, siis on see küla surnud,» sõnas ta.

Türi vallavanem Pipi-Liis Sie­mann ütles, et Kabala koolis õpib praegu 19 last ja kahes klassis pole ainsatki õpilast. Samas pole tulevik päris lootusetu, sest lasteaias lapsi on.

Siemann selgitas, et vallas tuleb kulusid kärpida 300 000 eurot ja haridus pole ainus koht, kus seda teha. Kui hariduses soovitakse 1. septembrist muudatusi teha, peab volikogu selle otsustama märtsis.

Siemanni ütlust mööda on vallavalitsus võtnud kohustuse kärpida valitsemiskulutusi aastas 20 000 euro jagu. Ta tunnistas, et ilma koondamisteta kokkuhoidu ei saavuta. Samuti on lubanud kokkuhoidu oma osa anda vallavolikogu.

Siemann märkis veel, et põhjalikult on arutatud, kuidas hoida kulusid kokku ka kultuuri valdkonnas. Kõne all on olnud mitme kultuurimaja saatus, kuid ta ei nõustunud ajalehe veergudel seda täpsustama enne, kui on kohalike elanikega kõnelenud.

Siemanni pikemat arvamust kärbete kohta on lugeda Järva Teataja digilehest.