«Kõik, kel kallis meie kodumaa tulevik, astugu Eesti Kaitse Liidu liikmeks, et vabatahtlise distsipliini läbi raudset jõudu luua väliste sissetungijate vastu ja rahva vaba tahtmise avalduse kaitseks.» Nii kõlas üleskutse 1918. aasta novembris loodud Kaitseliidu asutamisdokumendis. 1940. aastaks juba 42 000 liikmeni paisunud Kaitseliidu tegemistesse saabus algusaastatel siiski mõõn: pärast vabadussõda jäi tegevus soiku ning 1920. aasta augustis lõpetas Kaitseliit tegutsemise. Kuid kommunistide korraldatud riigipöördekatse 1924. aasta 1. detsembril sundis valitsust tegelema riigikaitsega tõsisemalt ning juba sama aasta 17. detsembril kutsuti Kaitseliit taas ellu. Riigi toel ja rahva isamaameelsusel tugevnes organisatsioon järjekindlalt ja sulandus Eesti ühiskonda. 1925. aasta fotol on Järvamaa kaitseliitlased rivistunud Laupal mõisa härrastemajas asuva koolimaja ette, et tähistada Eesti Vabariigi seitsmendat aastapäeva. Kuid mis oleks üks organisatsioon ilma juurdekasvuta? Kaitseliidu järelkasv sirgus suuresti Noorte Kotkaste (see isamaalik poisteorganisatsioon asutati 1930. aastal) ja Kodutütarde (1932. aastal loodud tütarlaste isamaaline vabatahtlik skautlik noorteorganisatsioon) ridadest. 1936. ja 1937. aastal tehtud piltidel on Laupa algkooli kodutütar Leili Nurk ning noorkotkad Harald Nugiseks ja Aksel Laidemäe. Rühmapildil on Laupa kooli kodutütred koos juhendajate, õpetaja Salme Estenthali ja õpetaja Julie Kursiga.
«Kõik, kel kallis meie kodumaa tulevik, astugu Eesti Kaitse Liidu liikmeks, et vabatahtlise distsipliini läbi raudset jõudu luua väliste sissetungijate vastu ja rahva vaba tahtmise avalduse kaitseks.» Nii kõlas üleskutse 1918. aasta novembris loodud Kaitseliidu asutamisdokumendis. 1940. aastaks juba 42 000 liikmeni paisunud Kaitseliidu tegemistesse saabus algusaastatel siiski mõõn: pärast vabadussõda jäi tegevus soiku ning 1920. aasta augustis lõpetas Kaitseliit tegutsemise. Kuid kommunistide korraldatud riigipöördekatse 1924. aasta 1. detsembril sundis valitsust tegelema riigikaitsega tõsisemalt ning juba sama aasta 17. detsembril kutsuti Kaitseliit taas ellu. Riigi toel ja rahva isamaameelsusel tugevnes organisatsioon järjekindlalt ja sulandus Eesti ühiskonda. 1925. aasta fotol on Järvamaa kaitseliitlased rivistunud Laupal mõisa härrastemajas asuva koolimaja ette, et tähistada Eesti Vabariigi seitsmendat aastapäeva. Kuid mis oleks üks organisatsioon ilma juurdekasvuta? Kaitseliidu järelkasv sirgus suuresti Noorte Kotkaste (see isamaalik poisteorganisatsioon asutati 1930. aastal) ja Kodutütarde (1932. aastal loodud tütarlaste isamaaline vabatahtlik skautlik noorteorganisatsioon) ridadest. 1936. ja 1937. aastal tehtud piltidel on Laupa algkooli kodutütar Leili Nurk ning noorkotkad Harald Nugiseks ja Aksel Laidemäe. Rühmapildil on Laupa kooli kodutütred koos juhendajate, õpetaja Salme Estenthali ja õpetaja Julie Kursiga. Foto: Kaarel Aluoja erakogu
Kommentaarid
Copy