Turvaäri ei vaja jõumehe välimusega jõmme

Kuido Saarpuu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Kui 1990ndatel otsiti turvatöötajaiks 190 cm pikkuseid ja teatud kaalus jõumehi, siis tänapäeval määrab kõik suhtlusoskus. Ajumuskel on tähtsam kui raske rusikas ja hirmuäratav välimus.

«Muutunud turvaolukord ei tähenda, et korralik füüsiline vorm ei tuleks kasuks,» leiab G4S Eesti 2014. aasta sportlikem töötaja, aastaid turvatöötaja olnud türilane Raivo Raudsepp (50) üht järjekordset tagaajamist meenutades.

See pidi olema tavaline ööpäev. Raivo Raudsepp ärkab, einestab ümmarguse köögilaua taga ja heidab pilgu Elioni digi-TVle. Lukustab järveäärse rohekat karva puumaja ukse ja siirdub tööle.

Raudsepal saab augustis turvavaldkonnas 20 tööaastat täis. Valdavalt on ta olnud patrullekipaažis julgestustöötaja, kes peab väljakutse saabudes väga kiiresti reageerima ja olema politseinike koostööpartner.

Temasuguseid, valdavalt asutustel, eramajadel ja väliobjektidel silma peal hoidvaid patrulltöötajaid, on Järvamaal kümmekond. Nad kõik on mehed.

See «väga kiiresti reageerima» tähendab näiteks Türi linna piires viie minutiga kohale tuiskamist. «Sellega jõuab kohale!» kinnitab Raudsepp.

Vaatamata asjaolule, et G4Si kirjadega valget värvi pisikesel Toyotal vilkureid ei ole. Väljakutsele sõites tuleb järgida liiklusreegleid, see pole operatiivsõiduk.

Nüüdne elu on Türi kandis rahulik ja patrulli ajavad jalule valdavalt valehäired. Raudsepa meelest on käes omamoodi kuldaeg. Need pole enam murrangulised 1990ndad, mil organiseeritud kuritegevus tõstis pead ning tapmised, pussitamised, süütamised ja röövimised olid ka Järvamaal palju sagedasemad nähtused.

Aken katki ja poodi

Turvatöötajate elu oli toona sündmusterikas, tööd andsid kevadpealinnas tegutsenud jõugud.

Riigivõim alles sai jalgu alla, kord logises ja kauaigatsetud vabadus ajas nii mõnegi meeletuks. «Ma ei mäleta, et oleksin tundnud otseselt ohtu oma elule, kuid kriitilisi olukordi, mille lahendamisse tuli füüsiliselt sekkuda, jagus,» lausub ta.

Raivo Raudsepp jõuab vahepeal Väike-Pärnu tänavas asuvasse kontorisse. Kell 9 algab 24tunnine vahetus. Ta teab, et väljakutseid võib, aga ei pruugi vahetuse jooksul tulla.

Käib ju kuritegevus, olgu selleks siinmail tavapärased poevargused või üksikud vandalismijuhtumid, lainetena.

Turvafirmade valve all on ka kõik meie kiiruskaamerad ja elektriautode laadimispunktid. Välja tuleb sõita siis, kui mängus on kellegi kuri käsi või kui lumelörtsi lükkav lumesahk põhjustab kaamerakapile valehäire.

«Olen millegipärast väga tõsistest ohusituatsioonidest pääsenud. Teiste vahetuste meestel on neid aja jooksul rohkem ette tulnud,» ütleb Raudsepp.

Aastate jooksul pole ta pidanud kordagi teenistusrelva kasutama. Erinevalt kolleegist, kes pidi sissemurdjate taltsutamiseks tegema ohutuslasu. Juhtus see omaaegse AEG kaupluse juures.

Vahepeal jõuab igavavõitu vahetuses kätte kesköö. Keskusse tuleb sissetungihäire. Tähelepanu vajab Türi ujula lähedal asuv Kalevi A ja O kauplus. Tööle rakendub klaasipurunemisandur. Kogenud turvatöötajana Raudsepp juba aimab, et arvatavasti juhtus midagi tõsist.

Hops autosse ja minutiga on Raudsepp sündmuskohal. Avaneb järgmine pilt: metallist jalgrattahoidlaga on purustatud üks kaupluse aken, poe juurest eemaldub kolm tumedat kuju, edumaa on paarkümmend meetrit.

See on siinse kuriteo musternäidis: robustselt klaas sisse, väärtuslikum kraam kotti ja paarikümne sekundiga minema.

Vargad märkavad turvatöötajat ja pistavad liduma. Raudsepp järgneb. Jõuab järele. Varastatud alkoholi kotti kandev tegelane viskab kandami maha.

Tagaajamine jätkub. Väljas on suhteliselt udune, seltskond pudeneb eri suundadesse laiali ja pääseb hoonete vahel minema.

Võibolla oleksid need tegelased jooksmisest loobunud, kui nad oleksid teadnud, et neid jälitab ligi 2600 inimesele tööandjaks oleva G4S Eesti üks sportlikemaid töötajaid. Telerite ja raadiote remondimehaanikuks õppinud ja juhuslikult turvaärisse sattunud Raivo Raudsepp.

Raudsepp ütleb, et niisuguste olukordade lahendamisel on heast füüsilisest vormist kõvasti abi. «Jõudsin neile tegelastele vabalt järele, kuid tol hetkel said määravaks teised asjaolud. Jätsin auto maha, neid oli kolm...» selgitab ta.

Jooks on põhiline

Selle paari aasta taguse juhtumi peategelased võtsid politseinikud hiljem kinni. Raudsepa füüsilist vormi katsetanud kratid olid vaevalt täiskasvanuikka jõudnud noorukid.

Rahvatants, rattasõit, ujumine, suusatamine ja muidugi põhiala – jooks koos treeningute ja võistlustega nii 1000 kilomeetrit aastas – Raivo Raudsepp on mitmekülgne spordimees.

Viimasest haiguspuhkusest on möödas 15 aastat. Seegi polnud otseselt haigusega seotud, vaid rohkem nagu sunnitud vigastuspaus.

Ka pühapäevast Tartu maratoni kontides tal enam pole, üksnes nägu on massikukkumisest hell. Sel aastal võtab Raudsepp esimest korda ette täispika, 42,2 km jooksumaratoni. «Mind kannustab tervis ja hea enesetunne, osalt ka töö,» põhjendab ta. «Leian, et üks turvatöötaja võiks olla heas füüsilises vormis. Me kunagi ei tea, mil mõni olukord eskaleerub. Mina füüsiliste katsete taaskehtestamise vastu ei oleks.»

Kell saab üheksa. On uus hommik, kolm järgmist päeva on vabad. Kui annab ilma, jääb paar tundi ajani, mil Raivo Raudsepp ühineb Türi tehisjärves käivate talisuplejatega ning sulpsab hüppetorni juurde raiutud jääauku. Tuhanded, sajad tuhanded nõelad keha torkimas keha – mõnus!

Vaata digilehe www.jt.ee videot.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles