Järvamaa kutsehariduskeskuse tapakoolitused on teinud murelikuks loomakaitsjad, kelle meelest peab koolitustel olema loomkatsete luba. Koolijuhi kinnitusel on seaduslikkusega kõik korras. Selgus saabub märtsis.
Tapakoolitus ajas loomakaitsjad ärevusse
15. veebruar 2015, 17:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti loomakaitse seltsi esindaja loomkatsete vallas ja loomkatseprojekti loakomisjoni liige Helen Roosimägi oli see, kes küsimuses selguse saamiseks põllumajandusministeeriumi ning veterinaar- ja toiduameti poole pöördus. «Seis on selline, et ministeerium ja amet ei oma selles asjas ühist arusaama,» sõnas ta.
Luba sõltub koolituse eesmärgist
Roosimägi selgitas, et loomkatse puhul läheb tarvis komisjoni luba. «Kõik taandub sellele, millisel eesmärgil koolitusi tehakse. Näiteks teadlased, keda koolitatakse välja hiirte või rottide käitlemises (sh tapmine), on meie komisjoni hinnangul alati oma tegevuseks vajanud loomkatsete luba,» selgitas ta. «Samamoodi õpetatakse kutsehariduskeskuse koolitusel loomade käitlemist. Loomade seisukohalt pole suurt vahet, kuid vahet üritati teha teadusliku eesmärgi puhul.»
Järvamaa kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin kinnitas, et koolil on tapakoolituste korraldamiseks veterinaar- ja toiduameti luba olemas. «Ameti seisukoht on, et koolil ei pea olema loomkatsete luba. Tegemist on ühekordsete aktsioonidega,» lausus ta. «Meie siin päästame Eesti maaelu, aga millega tegeleb loomakaitse selts?»
Loomkatsete puhul on oluline, et neid teeksid inimesed, kes on selleks saanud pädeva koolituse. «Koolituses kasutatavad meetodid peaksid olema sellised, et tekitaksid loomadele võimalikult vähe valu ja kannatusi,» selgitas Helen Roosimägi. «Kõike seda loakomisjon eelnevalt kaalub ja hindab.»
Loomakaitse seltsi kommunikatsioonijuht Liisi Moosaar selgitas, et veterinaar- ja toiduamet edastas seltsi päringu peale selgituse, miks pole loomkatse luba vajalikuks peetud koolituste puhul, mida korraldatakse põllumajandusloomade tapmise pädevuse suurendamiseks. «Saamaks kinnitust ameti lähenemise õigsusele ning uurimaks teiste maade praktikat, pöördus ministeerium antud küsimusega ka Euroopa Komisjoni poole,» lausus ta. «Koolitusi tohib läbi viia juhul, kui need vastavad Eestis kehtivale loomakaitseseadusele – selle väljaselgitamisega antud juhul tegemist ongi.»
Põllumajandusministeerium lubas loomakaitse seltsi teavitada, kui vastus muudab või mõjutab kuidagi Eestis rakendatud praktikat. Siiani seltsi teavitatud ei ole.
Helen Roosimägi oli seda meelt, et koolil on targem nende koolitustega mitte kiirustada ja oodata ära lõplik vastus.
Euroopa annab vastuse
Põllumajandusministeeriumi loomakaitse ja põllumajandusloomade aretuse büroo juhataja Sirje Jalakas sõnas, et praegu käib Euroopa Komisjoniga konsultatsioon, kas põllumajandusloomade tapmise koolituse praktiline osa kohaldub katseloomade kaitse direktiivi nõuete suhtes või mitte. «Vastust ootame hiljemalt märtsi lõpuks. Vastuse saabumiseni on veterinaar- ja toiduamet kohustanud põllumajandusloomade tapmise koolituse korraldajaid tegema praktilist osa vaid näitliku looma tapmisena, mida tohib teha pädevustunnistust omav isik,» selgitas ta.
Veterinaar- ja toiduameti loomakaitsebüroo juhataja Tarmo Serva kinnitas, et amet arvestab Euroopa Nõukogu ekspertarvamust. «Arvamus peaks selgitama, millisel juhul pidada loomade tapmise koolitust loomkatseks ja millisel mitte,» lisas ta.
Rein Oselin sõnas, et tänavu on kutsehariduskeskusel kavas üks või kaks tapakoolitust sõltuvalt huviliste hulgast.
LOOMKATSE
Loomkatse on katselooma kasutamine lubatud teaduslikul eesmärgil, mis võib põhjustada loomale valu, kannatusi või vigastusi, kaasa arvatud tegevus, mis kavatsetult või tõenäoliselt lõpeb looma sünni, koorumise või surmaga sellistes tingimustes.
Allikas: loomakaitseseadus