Lumeroos lõi õitsele nädal varem

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Eelmisel aastal märkas Türi valla elanik Liia Kanne koduaias lumeroosi õisi ka veebruaris, kuid pärast sõbrapäeva, tänavu näitas ta oma õiteilu juba nädalapäevad varem. «Ju maapind pole nii külmunud ja maja lõunapoolses küljes teeb päike oma tööd,» lausus ta.

Eelmisel aastal saabus pärast esimest sula krõbe külm, mis lumeroosi õied ära võttis. Kanne loodab, et tänavu nii ei juhtu.

Kui lumeroos  on üks varajasemaid kevadlilli, mille õitseaeg on märtsis, siis palju märkimisväärsemaks peab Kanne maja kõrval lehti ajama hakanud kuslapuud. «Suvel kaunilt õitseval kuslapuul on küll vara lehte minna, ju temagi sai maja lõunapoolses servas tuule eest varjatud kohas päikest juba sedavõrd, et arvab õige aja käes olevat,» arutles Kanne. «Kahju oleks küll, kui kuslapuu külmas kannatada saab.»

Põhiliselt kodus toimetav Liia Kanne kutsus ka lumikellukeste olukorda kaema ja kaevas käega neid elupuuheki okste alt lumest välja. «Siin nad on, kuid paistab, et kellukesed veel nuppe maa seest välja pole pistnud,» sõnas ta.

Nii Ambla vallas köögiviljakasvatusega tegelev Piia Tiigemäe kui ka Türi vallas lilleäri ajav Liivi Rehela ütlesid, et pole aias kevadlilli vaatamas käinud. «Suur lumi maas, käin alles metsas suusatamas, mis lilledest sa räägid,» ütles Tiigemäe.

Rehela meelest pole päikestki olnud, mis lund sulataks. «Lähen aeda vaatama, mis maja veeres täpsemalt toimub. Võib-olla meilgi on lumeroosi või lumikellukeste nupud maa seest väljas,» lausus ta. «Maa ju tänavu talvel nii ära ei külmunudki, võib täitsa olla, et kevadlilled ajavad end päikse poole.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles