Kabala-nimelisi kohti on Eestis mitu: üks Lääne-Virumaal Rägavere vallas (varasema haldusjaotuse järgi Viru-Nigula kihelkond Virumaal); teine Raikküla vallas Rapla maakonnas (varem Rapla kihelkond Harjumaal); kolmas Järvamaal Türi vallas (varem küll Viljandimaa Pilistvere kihelkonnas). Kõigis kolmes Kabalas on omal ajal kohalik mõisnik võtnud vaevaks hooneid koos häärberiga püsti panna. Kuid nii uhket härrastemaja, kui on praegu Türi valda jääval mõisakompleksil, polnud teistel vastu panna. Erisus oli ka saksapärastes nimedes: kui kaks esimest kirjutati saksa keeles Kappel, siis viimase nimi on vanades ürikutes kirjas Kabbal (ka Cabbal). Kabala mõisa rajas Heinrich Möller, kes omandas Kabala küla ja selle lähiümbruse Põltsamaa mõisa ja lossi omanikult Hermann Wrangelilt 1631. aastal. Rootsi ülemvõimu lõppedes mõis lagunes ja mõisnikud hakkasid Kabalas vahetuma. Kuni järjekord jõudis Hans Georg von Uexküllini. Tema soovide ja näpunäidete järgi sai Kabalast ilus korrastatud mõis koos 1774. aastal ehitatud suursuguse häärberiga. See kaunis ehitis on püsinud juba 240 aastat ja andnud Kabala külale väärikust. Kuid juba kaks aastat varem oli Uexküll lasknud ehitada Kabala mõisa peahoonega mõneti sarnase härrastemaja oma põlisvaldusse Vigalas. Nii müüski ta Kabala edasi Raadi mõisnikule Karl von Liphartile. Liphartite naisliini «süül» ehk siis abiellumise kaudu jõudsid Kabalasse von Vietinghoffid. 1884. aastal abiellus Kabala mõisniku Richard Vietinghoff-Scheeli tütar Sophie Charlotte Elise Laupa mõisniku Victor Carl Gustav von Taubega. Algul elati Laupal. Aga kui Richard Vietinghoff-Scheel 1894. aastal suri, pärandas ta mõisa Sophie Charlotte Elisele. Siis koliski Victor oma perega Kabalasse, jättes Laupa Särevere mõisniku Schillingi kätte rendile. Seni, kuni Victori noorem vend Otto Iwan von Taube selle Schillingilt 8000 rubla eest üle võttis.
Kabala-nimelisi kohti on Eestis mitu: üks Lääne-Virumaal Rägavere vallas (varasema haldusjaotuse järgi Viru-Nigula kihelkond Virumaal); teine Raikküla vallas Rapla maakonnas (varem Rapla kihelkond Harjumaal); kolmas Järvamaal Türi vallas (varem küll Viljandimaa Pilistvere kihelkonnas). Kõigis kolmes Kabalas on omal ajal kohalik mõisnik võtnud vaevaks hooneid koos häärberiga püsti panna. Kuid nii uhket härrastemaja, kui on praegu Türi valda jääval mõisakompleksil, polnud teistel vastu panna. Erisus oli ka saksapärastes nimedes: kui kaks esimest kirjutati saksa keeles Kappel, siis viimase nimi on vanades ürikutes kirjas Kabbal (ka Cabbal). Kabala mõisa rajas Heinrich Möller, kes omandas Kabala küla ja selle lähiümbruse Põltsamaa mõisa ja lossi omanikult Hermann Wrangelilt 1631. aastal. Rootsi ülemvõimu lõppedes mõis lagunes ja mõisnikud hakkasid Kabalas vahetuma. Kuni järjekord jõudis Hans Georg von Uexküllini. Tema soovide ja näpunäidete järgi sai Kabalast ilus korrastatud mõis koos 1774. aastal ehitatud suursuguse häärberiga. See kaunis ehitis on püsinud juba 240 aastat ja andnud Kabala külale väärikust. Kuid juba kaks aastat varem oli Uexküll lasknud ehitada Kabala mõisa peahoonega mõneti sarnase härrastemaja oma põlisvaldusse Vigalas. Nii müüski ta Kabala edasi Raadi mõisnikule Karl von Liphartile. Liphartite naisliini «süül» ehk siis abiellumise kaudu jõudsid Kabalasse von Vietinghoffid. 1884. aastal abiellus Kabala mõisniku Richard Vietinghoff-Scheeli tütar Sophie Charlotte Elise Laupa mõisniku Victor Carl Gustav von Taubega. Algul elati Laupal. Aga kui Richard Vietinghoff-Scheel 1894. aastal suri, pärandas ta mõisa Sophie Charlotte Elisele. Siis koliski Victor oma perega Kabalasse, jättes Laupa Särevere mõisniku Schillingi kätte rendile. Seni, kuni Victori noorem vend Otto Iwan von Taube selle Schillingilt 8000 rubla eest üle võttis. Foto: Kaarel Aluoja erakogu
Kommentaarid
Copy