Tulevärgimeister: litsentsiga ettevõte rämpsu ei müü

Kuido Saarpuu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rinald Kodasma
Rinald Kodasma Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Ruf Eesti ASi pürotehnik Rinald Kodasma kinnitab, et praaktooteid on ilutulestikulettidel üha vähem. Õnnetused juhtuvad valdavalt seetõttu, et inimene on olnud hooletu.

1990ndate lõpust taevaseid heli- ja värvimänge kokku panev Rinald Kodasma vaatas eelmisel nädalal üle Paide selleaastase ilutulestiku laskmise koha. Aastavahetus tuleb tal veeta Pärnus, aga mitte puhates, vaid ikka pürotehnikuna saluuti taevasse lastes.

Detsembris, peamisel ilutulestikuhooajal, pole temasugustel tegelastel suurt hingetõmbepausi ette nähtud.

Millist elu tulevärgimeistrid ja -müüjad detsembris elavad?

Laiatarbetulestikul (tavainimesele poes müüdav) on valdavalt üks kindel hooaeg ja see on detsember.

Müügid aasta lõpus kasvavad, sest inimesed ostavad endale ilutulestikku aastavahetuseks. Nii on see olnud aastast aastasse.

Profiilitulestiku peamine müügihooaeg on samuti detsembris, mil peetakse jõulu- ja aastavahetuspidusid. Pikem, peaaegu kolmekuune hooaeg on suvel. Siis on rohkelt üritusi (pulmad-peod-suvepäevad), põhiosa ilutulestikust läheb ikka pulmatamise peale.

Kuivõrd ilutulestiku usku on meie inimene? «Milleks lasta raha taevasse» on kriitikute lemmiklause.

Kui vaatame viimast kümmet aastat, siis usk on järjest süvenenud.

Jah, masuaastatel tõmbasid nii eraisikud kui ka firmad meelelahutuse, ka ilutulestiku pealt kulusid koomale. Kui raha ei ole, ega siis pulm pidamata ja õhtujuht tellimata jää, küll aga tulevärk taevasse laskmata.

Nüüd on inimeste huvi taastumas. Turg on püsiv, ostumahud on saavutanud buumiaegse suuruse ja püsinud nii juba kaks-kolm aastat.

Millist ilutuld eelistab osta keskmine eestlane?

Tavaliselt läheb kaubaks ikka mõni patarei. Seda on hea lihtne kasutada: aseta maha, pane põlema ja tuleb sealt nii palju pauke kui tuleb.

Kümmekond aastat tagasi tegid ilma raketikomplektid. Raketi-inimesi on endiselt, aga keskmine ostja ei viitsi nendega tegeleda. Tuleb ju raketid süüdata ükshaaval, kui lund ei ole, siis otsida pudelit või toru, kus neid lasta.

Miks juhtuvad õnnetused? Kas toode on praak või eksib inimene?

Pigem teevad inimesed midagi valesti. Näiteks patareid on mõeldud tasasel pinnasel laskmiseks. Vajadusel tuleks ka neid toestada.

Toode iseenesest on tehtud nii, et see ei tohiks õige paigutuse korral ümber kukkuda. Lumehunniku pealt või kuluheinast lastes on suur tõenäosus, et löökide jõul võib patarei ümber paiskuda. Siis lendavad lasud juba kontrollimatult igale poole.

Julgen ka teiste firmade nimel, öelda, et praaktooteid on üha vähem. Tootjatelt nõutakse kvaliteeti, litsentsiga firmad rämpsu ei müü.

On muidugi inimesi, kes võtavad bussi, sõidavad Poola, ostavad kaupa ja müüvad selle kaubanduskeskuste ees käest-kätte-huvilistele maha. See on selgelt illegaalne tegevus.

Kustmaalt alates ei saa tulevärgi puhul läbi pürotehniku abita?

Ilutulestiku patareid jagunevad klassidesse selle järgi, kus neid lasta tohib.

II klassi tooted (ostja peab olema vähemalt 18aastane) on müügil ka ajutises müügipunktis. Neid võib lasta igal ajal ja kohas, kui on tagatud ohumaa ja öörahu ei rikuta.

III klassi tooteid (21a) võib müüa vaid aasta ringi tegutsevates poodides. Sellist ilutulestikku ei tohi tavainimene lasta tiheasustusalal või suurüritusel. Küll võib neid lasta väljaspool tiheasustusala. Erisused tulevad litsentsiga pürotehnikute puhul, kui neil on olemas kohaliku omavalitsuse luba.

IV klassi tooteid võivad lasta vaid pürotehnikud.

Millises suunas on ilutulestiku maailm arenemas?

Kaupmehed mängivad palju pakendi peale. Hiinas asuv tootja püüab ikka uuendustega välja tulla, kuid efektid ehk see, mis tootest välja lendab, on püsinud tükimat aega sama.

Pürotehniku tehtava ilutulestiku puhul loeb palju disaineri oskusest asju omavahel kokku sobitada. Pürotehnik peab arvestama eelarve, aja, laskekoha iseärasuste ja kliendi soovidega.

Ilutulestiku maailmas on omad moeasjad. Kirjutamata reegliks on kujunenud, et tulestik peab lõppema kullavihmaga.

Kindel on, et finaal peab olema suurejooneline. See on see, mis jääb inimestele meelde ja annab ka pealiskaudsematele vaatajatele märku, et saluut on läbi.

Tavaliselt on sõudes omad tõusud ja mõõnad. Pole nii, et paugud lähevad ühe suuremaks ja tempo kiiremaks. Ilutulestikke saab üles ehitada ka muusikasse. Nüansse on hästi palju.

Milliseks kujuneb tänavune Paide tulemäng?

Paide ilutulestik lastakse üles raekoja tagant parklast. Siin peame lähtuma kõrgusest, sest maja jääb inimeste ja laskmiskoha vahele.

Kui ilutulestikku ei lasta ainult ühest punktist, on pilt taevalaotuses suurem ja efektsem. Paides me eriti laiusse kasvada ei saa, sest ruumi ei ole.

Ilutulestik kestab kuus minutit ja maksab 2600 eurot. Tuleb ilus vaatemäng.

Mis juhtub siis, kui ilm ei vasta oodatule?

Me jälgime ilmaprognoosi. Pakkumine tehakse eeldusel, et ilm on ilus. Kui juba paar päeva enne on näha, et asi kisub kehvaks, saab teha veel viimase hetke muudatusi.

Näiteks vahetame suurema ja kõrgemale lendava «pommi» kahe väiksema vastu, mis lendavad madalamale. Arvuliselt läheb ilutulestik siis suuremaks, kuid efektid suuruselt väiksemaks.

Kohapeal ettevalmistatud paketti suurt muuta ei saa. Ilutulestik tuleb omavahel ühendada kas süütenööri või sütikuga pulti. See on töö, mida külmas või vihmas uuesti teha pole võimalik.

Vahel teeme enne tunnike või nii katseks proovilaskmisi.

Pole mõtet lasta ilutulestikku kõrgele, kui publik on sealsamas lähedal. Tavainimene ei pruugi seda tihti mõista. Näiteks kui on pisikene pulmapidu, pole tarvis tervele linnale saluuti korraldada. Lähemal olevad efektid mõjuvad palju vahetumalt.

Linnailutulestikel, kasvõi Paide omal, seevastu peab olema kõrgust sees. Sõu peaks selge ilma korral olema nähtav ka linna teisest otsast.

Kuidas pürotehnikuks saada?

Pürotehnikul on viis kategooriat.

Inimene tuleb kursustele, mida korraldab pürotehnikute liit koos kutsekojaga, ja istub seal nädalakese ära. Seejärel peab ta vähemalt aasta aega ettevõttes töötama ning teavitama oma projektidest ka pürotehnikute liitu, et oleks võimalus minna tema ilutulestikku vaatama.

Edasistel kursustel saab kategooriat kasvatada. Kolmanda klassi pürotehnik võib juba ise ilutulesikke korraldada. Viienda klassi pürotehnik tohib õpetada teisi.

See töö on keskmisest ohtlikum. Tarvis on rangeid nõudeid ja litsentsi.

Kuivõrd kõrvutavad pürotehnikud oma oskusi?

Ilutulestiku festivale on Eestis korraldatud nii Viljandis, Jägalas kui ka näiteks Haapsalus. Need on omamoodi meisterlikkuse võistlused, kus näidatakse võrdse eelarve ja kindlate materjalide tingimustes oma oskusi ja vaadatakse üle teised. Rufi meeskond on käinud võistlemas ka Lätis ja Leedus.

Ilutulestiku maailmas määrab asjad suuresti raha. Eesti pürotehnikud on omas riigis tasemel, kuid me ei saa võrrelda end maailma parimatega või meie suuremate linnade saluuti metropolidega. Eelarved võivad olla kümne-, kui mitte sajakordsed.

Pürotehnikute ringkonnale on teada, et kõige paremad ilutulestiku tegijad tulevad Prantsusmaalt ja Hispaaniast.

Ohutuse ABC

Toote kasutust alusta alles pärast pakendil oleva ohutusteabe läbilugemist.

Jälgi ohutusmaad. Süüta toode väljasirutatud käega, aga mitte selle kohale kummardades.

Kui toode on oma tegevuse lõpetanud, ära mine seda kohe torkima.

Kui tegemist on praaktootega, ära hakka seda lahti võtma või valest kohast süütama.

Allikas: Rinald Kodasma

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles