Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olid sa Johannes Ehrenverth (Jaan Eelnurme) Paides või Avelinius-Friedemann Tõnisson Türil või Jakob Pokmann Amblas või keegi neljas või viies või kuues – kui sa olid pühendunud ja tuntud päevapiltnik, kelle juures käidi peale iseenda jäädvustamise ka piltpostkaarte ostmas, pidi sul olema midagi pühadeks pakkuda. See tuli ärile kasuks. Mõni õnnitluskaart lihavõtteks, teistsugune uueks aastaks. Loomulikult midagi jõuludeks: just vanu jõulukaarte piltnike originaalloominguna kohtab kõige rohkem. Neil kujutati enamasti paikkonna uhkeid hooneid ja huviväärsusi, mis olid kaunistatud vastavalt pühadele kas pajuurbade ja kanamunade, kuuseokste ja -käbide, härmas puude ja kitsetallede või veel miski muuga. Ikka nii, et kujuneks õige meeleolu. Toonaste piltnike fantaasia oli rikas. Sageli on mindud ka lihtsamat teed. Et vähem vaeva näha, on kujundatud üks nii-öelda universaalkaart kirjaga «pühadetervitus» või lihtsalt «terviseid», mida sobis siis iga ilmaga igal aastaajal postitada. Nii on olemas endisaegseid tervituskaarte Amblast, Järva-Jaanist, Järva-Madisest ja mujalt.Foto: Kaarel Aluoja erakogu
