Pool aastat tagasi teatas Põhja-Eesti regionaalhaigla omavalitsusjuhtidele soovist saada nende käest Järvamaa haigla aktsiate kontrollpakki. Haigla omanikest omavalitsused ei tõttu osalusest loobuma.
Järvamaa haigla omanikud ei tõtta aktsiaid suurhaiglatele müüma
/nginx/o/2015/11/09/4677767t1hf753.jpg)
9. detsember 2014, 09:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järva Teataja kirjutas jaanipäeva paiku, et Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) juht Tõnis Allik tegi Järvamaa omavalitsusjuhtidele teatavaks regionaalhaigla soovi saada Järvamaa haigla suuromanikuks. Raha asemel pakkus ta investeeringut.
Järvamaa omavalitsuste juhid selgitasid toona, et soovivad kuulda, kas teine suurhaigla, Tartu ülikooli kliinikum, on samuti haiglast huvitatud ja mida nemad pakuvad.
Järvamaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Kristjan Kõljalg sõnas, et kohtutud on mõlema suurhaigla juhiga ja hiljuti palus haigla nõukogu mõlemal oma pakkumist täpsustada.
Kõljalg sõnas, et tema pole praeguseks aru saanud, mida haigla sellega võidaks, kui kohalike omavalitsuste asemel saab omanikuks üks Eesti suurhaiglatest. «Mina usun, et me jääme omanikeks ikka edasi,» lisas ta.
Kõljalg selgitas, et PERHi soov oli saada oma kätte vähemalt 51 protsenti aktsiatest, aga Tartu ülikooli kliinikum rääkis rohkem koostööst.
Kui haiglad jäävad oma esialgsete seisukohtade juurde, võime Kõljala hinnangul edaspidi rohkem Tartuga seotud olla. Samas rõhutas ta, et Järvamaa haigla teeb mõlema haiglaga koostööd ka praegu ja soovib seda kindlasti jätkata.
Kõljalg toonitas, et haigla on koos omanikega suutnud areneda ja teha investeeringuid, mistõttu pole mingit vajadust kiirustades uut omanikku leida. «Haigla on hästi majandatud,» kinnitas ta.
Järvamaa haigla nõukogu esimees Kalev Aun oli sama meelt, et haigla töötab hästi ja suuri muudatusi pole tarvis teha kiirustades.
Aun ütles, et täpsemalt saab suurhaiglate pakkumisest rääkida siis, kui see on paberil kirjas, kuid haigla võib jätkata ka senisel kujul.
Eesti tervishoid koondub juba aastail 2018–2020 kahe kompetentsikeskuse ümber Tartus ja Tallinnas, maakonnahaiglad moodustavad koos nendega tervikliku teeninduspiirkonna, ehkki võivad kuuluda erinevatele omanikele.
Tervise- ja tööminister Urmas Kruuse ütles ERRile, et võrgustumine võiks olla tehtud aastateks 2018–2020.
«Need, kes võrgustuvad, saavad kindlasti investeeringutoetust selleks, et oma kohapealset kvaliteeti ja ruumiplaneerimist parema teenuse osutamiseks kohandada, selle tõttu me pigem kasutame sellist vabatahtlikku ja läbirääkimiste printsiipi,» selgitas ta.