32 pilti: selgunud on parimad kodanikualgatuses

Silvi Lukjanov
, reporter, Järva Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Täna toimuval Järvamaa kodanikeühenduste konverentsil saavad autasud parim mittetulundusühing, aasta vabatahtlik ja hea algatus.

Konkursside eesmärk on tugevdada vabatahtliku tegutsemise traditsioone maakonnas, avaldada avalikku tunnustust küladele ja üksikisikutele tulemusliku tegutsemise eest ning teavitada Järvamaa üldsust maa- ja külaelu olulisusest.

AASTA (PARIM) MITTETULUNDUSÜHING

MTÜ Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkester korraldab muusikaõpetajatele, -tudengitele ja –õpilastele kontserdi- ja koolitusprojekte, sh suve- ja talvelaagreid, millest võtab iga kord osa 50-100 inimest. Tulemuseks on pillimänguoskuse parendamine läbi grupi- ja koosmängu. Kõik koolitus- ja harjutuslaagrid toimuvad Türi muusikakooli, kultuurikeskuse ja koolide ruumides ning lõpevad alati kontserdiga. Mitmetel aastatel on publik osa saanud ka EMSO kevad- ja aastalõpu kontsertidest. 2014. aastal korraldas ühing Türil esmakordselt ainulaadse üle-eestilise noorte tšellistide laagri nimetusega C-Jami Suvekool, kus õpilasi juhendasid ja ansamblimänguoskusi õpetasid tšellokvarteti C-Jam liikmed. Tuntud tšellistide ja kogenud orkestrantide juhendamisel sai ansamblimängu harjutada ligi 30 õpilast. Suvekooli lõpetasid suurepärased kontserdid Türi kultuurimajas ja Laupa mõisas. Suvekoolis sündinud idee tulemusena toimub juba järgmisel aastal uudse ettevõtmisena Türil tšellofestival - C-Jam tšellofest 2015.

Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkester rikastab Türi valla kultuuripilti väga omanäolise kollektiiviga, mis meelitab oma kontserditega ligi kultuuritarbijaid nii Järvamaalt kui mujalt Eestist. Kõik MTÜ tegevusse kaasatud inimesed tegutsevad vabatahtlikkuse alusel.

Nominendid

Ambla valla eakate klubi Vokiratas koondab endas liikmeid eelkõige Ambla vallast. Tänase seisuga on liikmeid kokku 73, mis on suurim liikmete arvuga MTÜ vallas. Klubi juures tegutsevad naisansambel ja naistantsurühm. Klubi korraldab septembrist maini igakuiselt suurema peoõhtu, ning klubi liikmetele väljasõite huvitavatesse paikadesse üle Eesti. Ambla vallavolikogu tunnustas eakate klubi omaalgatuslikku tegevust, omistades neile tiitli Aasta tegija 2013. Vokiratta organiseerimisel toimus 2014. aasta Järvamaa eakate huumoripäev, klubi tantsurühm osales maakonna laulu- ja tantsupeol ning Järva-Jaani Vanatehnika Varjupaigas toimunud rahvatantsuveteranide ühistantsimisel. Vokiratta sügishooaeg algas 1.septembril välakujunenud traditsiooni jätkamisega: kommipakkide ja nimelise kaardiga valmistati rõõmu nii Ambla kui ka Aravete koolide 1. klassi astujaile ning nende õpetajaile. Mihklikuul toimus klubi osalusel ühisüritus\"Vanavanemate päev noortest eakateni II\". Esile toomist vajab ka ühingu juhtide aktiivsus projektide kirjutamisel, ürituste organiseerimisel ning liikmete kaasamisel. Käesoleva aasta detsembrikuus täitub eakate klubi kooskäimisest 25 aastat.

MTÜ Sargvere MES eestvõttel on Sargvere mõisas regulaarne kino, mille kaudu on uuemad Eesti filmid ja ka teised väärtteosed maainimestele nähtavad samal nädalal kui pealinna suurtes kinodes. Sargvere mõisas on toimunud Järvamaa kodanikeühenduste konverents ja teisigi ülemaakondlikke üritusi, mitmesugused õpitoad ning taaskäivitunud on huviringid, jõulumaa, kohtumised kirjanike ja tervise-edendajatega.

Mõis on koostööd teinud Sargvere Sääruga ning teiste üle-eestiliste üritustega nagu Muuseumiöö. Lisaks taaselustunud näiteringile käivad seal etendusi andmas teisedki harrastusteatrid üle Eesti. Toimuvad kontserdid ja seminarid. Mõis elab. Ja ka kohalikud on taasleidnud tee mõisa, kiites sooje tube ja heakorrastatud ümbrust (mis on suuresti vabatahtlike kaasabil selline).

Sargvere MESi teeb omanäoliseks julgus mõelda «raamist välja» - hennaga maalimise õpitoad või loovkirjutamise õpitoad oma ala Eesti parimatega.

AASTA TUBLIM VABATAHTLIK

MTÜ Paide vabatahtliku tuletõrje seltsi liige Margo Tammepõld, kelle eestvedamisel püstitati Reopalu kalmistule vabatahtlike tuletõrjujatele mälestuskuju ja korrastati hauaplatsid.

Samuti korraldati Margo eestvedamisel vabatahtliku tuletõrje aastapäevaks kontsert «Laulud päästjatele», kus Järvamaa tuntud ansamblite ja solistide esituses kõlasid päästeteemalised laulud. Lisaks tegeleb Margo juba aastaid tuletõrjespordi populariseerimisega noorte hulgas, viies neile läbi treeninguid, võistlusi ja laagreid, panustades sinna oma vaba aega ja energiat.

Nominendid

Reinika Tatter on Naiskodukaitse liige alates 2011. aastast – alguses Naiskodukaitse Harju ringkonna tegevliige ja peale sünnikohta Kabalasse tagasi kolimist ja siia tööle asumist, alates 2013. a veebruarist Naiskodukaitse Järva ringkonna liige ning Türi jaoskonna esinaine. Ilma liialdamata võib öelda, et Kaitseliidu ja Järvamaa piires on vähe inimesi, kes ei tea Reinika Tatterit. Reinikal on kultuuritöötajale omane väga energiline ja ideederohke olemus, mille tõttu jääb ta kõigile, kes temaga kokku puutunud, pikemalt meelde. Peale Reinika Kabalasse tööle asumist on see väikeasula justkui uue hingamise saanud. Paljudesse Reinika korraldatud ettevõtmistesse on kaasatud ka kogu Kaitseliidu pere – naiskodukaitsjad, kaitseliitlased, noorkotkad, kodutütred ja noortejuhid. Lisaks oma palgatööle ja kohaliku Naiskodukaitse jaoskonna juhtimistele tegutseb Reinika ka Vabatahtliku Reservpäästerühma liikmena, 2013. aasta algusest Noorte Kotkaste Järva maleva noortejuhina ning alates sellest sügisest Noorte Kotkaste Järva maleva juhatuse liikmena, kelle töövaldkonnaks on juhtida ja koordineerida teavitus- ning kommunikatsioonivaldkonda. Kaitseliidu liinis on menukaimateks Reinika algatatud üritusteks Kaitseliidu kohvik Türi aedlinna kohvikute päeval ning Naiskodukaitse Türi jaoskonna heategevusloterii korraldamine Oisu õpilaskodu seiklusreisi toetamise tarvis. Tubli töö eest Naiskodukaitses ja Kaitseliidus on Reinikat tunnustatud mitme tänukirjaga.

Helmut Kristal

Helmut on sündinud 1934. aastal ning olnud Paide Wabalinna majas praktiliselt igapäevaselt vabatahtlikuna abiks alates 2011. aastast. Oma elukogemusega on ta Wabalinna maja tõeliseks „vanaisaks“, kes hoiab majal elu sees. Ta on alati kohal, alati valmis aitama, tema oskused (teha kõike ise) muutuvad aja jooksul aina haruldasemaks. Wabalinna majal on Helmutist valminud ka fotonäitus ning lühike dokfilm.

HEA ALGATUS 2014

Üle-eestilise Noorte Muusikaliteatri tegevuse käivitamine

Üle-eestiline noorte omaalgatuslik projektiteater ühendab 14-23 aastaseid tantsu-, laulu- ja näitlemishuvilisi noori. 2014 jaanuaris lavastas Kaarel Orumägi nende noortega Türi kultuurikeskuses Kaari ja Janika Sillamaa muusikali „Lumivalgeke”, mille etendused osutusid väga menukateks, lisaks planeeritud etendustele tuli anda 2 lisaetendust. Näitetrupp ja lavastusmeeskond koosnes õpilastest ja üliõpilastest, ühendades kokku ligi 60 inimest üle Eesti. Kõik osalejad tegutsesid oma vabast tahtest, saamata selle eest tasu. 2014. aasta augustis tõi Kaarel Orumägi Türi kultuurikeskuses samade noortega lavale enda kirjutatud muusikali „Suvelõõm“. Mittetulundusühingu 1. sünnipäevale pühendatud galaõhtul 1. novembril Türi kultuurikeskuses anti välja juba 2014. a eri- ja peapreemiad (nais- ja meestantsija, nais- ja meesvokalist, nais- ja meesnäitleja, 2014.a teatrisõbra preemiad ja üllataja preemia). Lisaks anti tasuta galakontsert pealkirjaga „Maailma muusikal”, milles muusikaliteatri 13 noort näitlejat esitasid tuntud hitte maailma muusikalidest.

Eripreemiad

Kukemuru Ambient – kui väga eriline ja üle-eestiline algatus

Kukemuru Ambient festival sai alguse aastal 2013 ja vaatamata sellele, et tegemist on minimaalsete vahendite abil ja nö. metsas korraldava vabaõhufestivaliga (Järvamaa,Türi vald, Kukemuru) on ettevõtmine kahe

aasta jooksul jõudnud Eesti nn. tippfestivalide hulka, mida tuntakse kindla suuna, omanäolisuse ning professionaalse suhtumise kaudu ja kus esinevad rahvusvahelise tuntusega muusikud ning mida külastavad

lisaks kohalikule publikule ka inimesed ülejäänud Balti riikidest, Skandinaaviast ja Lääne-Euroopast.

Eesti Jalgrattamuuseum Väätsa vallas – a la „tõusev ja säravaim täht“

Jalgrattamuuseum avati 2014. aasta suvel Väätsa Kodanikumajas, ajaloolises vallamajas. Jalgrattamuuseum on vaieldamatult Väätsa valla parim näide käesoleva aasta kodanikualgatusest ja soovist midagi head ning kõigile kasulikku ära teha. Muuseumi avamisele eelnes põhjalik ajastupõhine remont vanas vallamajas. Muuseumi loomise ja ehitustööde eestvedajaks on algusest peale olnud ajaloohuviline IT mees Valdo Praust. Jalgrattamuuseum on ajastutruu muuseum, taastatud ruumide, sisustuse ja oma eksponaatide poolest. Muuseum on rajatud täielikult muuseumi eestvedajate oma vahendite toel ning on abiks olnud mitmetel valla sündmustel nagu näiteks Laulupeo tule toomine. Ühtlasi on muuseumis võimalik tutvuda Väätsa valla ajalooga, mille uurimisse ja esiletoomisse on Valdo Praust ja Eesti Jalgrattamuuseum vabatahtlikult panustanud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles