Eelmisel kuul esitles Türilt pärit peaaegu seitse aastat Hiinas Shanghais elav Anneli Vilu Tallinnas raamatut «Minu Shanghai. Maatüdruk megametropolis», mis on humoorikas võtmes lugu tema elust ja juhtumistest kauges miljonilinnas.
Tellijale
Maatüdrukut elu miljonilinnas ei kohuta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui riigi nimi saabki lõpuks paika, siis keel kindlasti mitte. Taksojuhtide ja ka enamiku muude hiinlaste jaoks on maailmapilt dualistlik: on olemas hiinlased ja välismaalased. Välismaalased on kõik ameeriklased. Isegi kui nad oma kodumaana mingit muud imelikku riiki nimetavad, siis põhimõtteliselt on see ikkagi Ameerika, ja nad räägivad kõik inglise keelt. Punkt. Eesti keel võib ju olla mingi kohalik murrak, nii nagu Hiinaski on igas provintsis oma keel, aga riigikeel on siiski inglise keel.» (jätkub raamatus)