Teismelisi põgeneb kodunt erakordselt palju

Politsei- ja piirivalveameti Lääne prefektuur saab ööpäevas kümmekond teadet abivajava lapse kohta. Lääne prefektuuri ennetustöö koordineerija Liilia Mänd peab ka ühtainsat teadet ööpäevas liiga paljuks.

Ta täpsustas, et Järvamaa osa statistikas on üldjuhul väike, mõni üksik juhtum. Seda erakordsemad on need neli, keda on tulnud viimastel nädalatel avalikkuse kaudu taga otsida.

Neist viimane, 14aastane Liisa, jäi kadunuks reede õhtul. Ema leidis tütre alles teisipäeval Paides elava sõbranna juurest. Esimest korda kodunt kellelegi midagi ütlemata lahkunud Liisa oli enda väitel Tallinnas tuttava juures ega saanud varem tulema. «Ta tahtis olla oma poisi ja sõpradega, aga see ei ole mõjuv põhjus 14aastasel öösel kodunt ära olla. Tema arvas, et on,» selgitas ema Piret lahkheli põhjusi.

Liisa ema ütlust mööda on ta varem saanud tütrega omavahel kõik küsimused rahulikult ära lahendada. Samal moel soovib ta seegi kord juhtunuga tegeleda. «Kodunt põgenemine oli õppetund mõlemale,» sõnas ta.

Spetsialistid on ühte meelt selles suhtes, et laps ei jookse kodust ära niisama, eriti veel korduvalt. Liilia Mänd põhjendas, et laps ei ole veel välja kujunenud väärtushinnangutega ega oska sageli oma teguviisi enesekriitiliselt hinnata. «Sellise käitumise taga tuleb näha noore inimese muret, mis on vaja täiskasvanute eestvedamisel lahendada,» ütles ta.

Mänd ei välistanud, et mõnele võib kodust ärajooksmisega kaasnev avalik tähelepanu peibutav tunduda, kuid tema praktikas pole seda ette tulnud. «Pigem on noored mures ja aitavad sõpru otsida. Tänapäeva noorte seas pole populaarne olla kurikael,» teab ta öelda.

Sellega nõustus ka kliiniline psühholoog ja MTÜ Peaasjad tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa. «Teismelise aju on küll sellises arengujärgus, mis temale igasugu julgustükid eriti ahvatlevaks teeb, kuid kodust põgenemine toob kaasa palju ebamugavusi, et olla märk tõsise mure olemasolust,» lausus ta.

Halbu suhteid vanematega on põgenemise põhjusena nimetanud ka noored. Septembris Järva Teatajale antud intervjuus ütles Järvamaa ohvriabikeskuse peaspetsialist Piret Vaher, et tema kogemust mööda ei kuulata sageli last ära. «Võimalik, et ka ei mõisteta. Näiteks koolis juhtunud pahanduste korral kipuvad täiskasvanud süüdistama last, mitte ei kuula, mis tegelikult juhtunu taga on. Sealt hakkabki lumepall veerema: kodus ei taheta enam olla, sest seal vanemad riidlevad,» selgitas ta.

Anna-Kaisa Oidermaa kinnitas, et kodust ärajooksmise põhjus võibki olla teismelise meelest eriliselt äge riid, mõne pereliikme lahkumine või lisandumine. «Lahendamatud on ka pereliikme sõltuvusprobleemid, pere raske majanduslik olukord, vägivald või sellele tunnistajaks olemine,» täpsustas ta.

Samas võib Oidermaa ütlust mööda probleemide alge olla hoopis koolis: kiusamine, tõrjumine, oht saada halbu hindeid või välja visatud saada.

Liilia Mänd märkis, et teinekord vajab nõustamist lapsevanem. «Siin ei ole kohta täiskasvanu valehäbil, probleeme tuleb tunnistada ja nende lahendamisega tegeleda,» soovitas ta.

Männi ütlust mööda aitavad politseinikud spetsialiste leida. Ühtlasi on nad võimalikud riskipered kaardistanud. »Mida varem pere abi saab, seda suurem on tõenäosus, et probleemid lahenevad,» sõnas ta.

Mänd märkis, et Järvamaalt kadunud noorte avalikkuseni jõudnud kadumisjuhtumite tagamaad on isesugused. «Koostöövõrgustikega püüame põhjuste juurteni jõuda, nendega tegeleda ning loodame, et saame üheskoos neile peredele abiks olla, et lood ei korduks,» lausus ta.

Kuidas aidata?

Nii Piret Vaher, Liilia Mänd kui ka Anna-Kaisa Oidermaa soovitavad ülejäänud inimestel olla hoolivamad nende noorte suhtes, kes kipuvad kodust lahkuma ja omapäi endale muud viibimiskohta leidma või mujalt seltsi ja mõistmist otsima. «Lapse vaimseks heaoluks on oluline, et tal oleks vähemalt ühe täiskasvanud inimese toetus kindlalt olemas. Proovige huviga ära kuulata ja noore inimese murele tähelepanu pöörata. Usaldusliku suhte loomine võtab aega ja eeldab stabiilsust,» lausus ta.

Oidermaa lisas, et kodust ära jooksnud noor on tavaliselt hirmul ja segaduses ning selline käitumine võib olla ka depressiooni sümptom.

Enne kui ära põgened...

... jaga kellegagi oma muret või soovi põgeneda. Põgenemine toob lahenduse asemel kaasa uusi probleeme.

... küsi nõu lasteabi telefonilt 116111.

... küsi veebinõu Peaasi.ee-st, Lahendus.net-ist ja veebikonstaablilt.