«See on kurb!» ütles paidelane Hele Pärn Paide lähiümbruse metsades valitseva vaatepildi kohta. Vanad tugitoolid, pudelid, ajalehed, piimapakid on väike osa prügist, mida ta on metsas käies märganud.
Metsaülem: risustajad on eriliselt jultunud
20. september 2014, 12:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärn on tänavu liikunud metsades palju. Paide lähiümbruse prügikohtadest nimetab ta Mäost Vodja poole kulgeva tee ja ka Pärnu–Rakvere maantee äärseid metsi.
Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) Järvamaa metsaülem Peeter Puhke ütles, et praegu on Järvamaa metsadest koristatud ja Väätsa prügilasse veetud juba peaaegu kaks tonni jäätmeid. «See on RMKle maksma läinud 1010 eurot,» sõnas ta.
See tähendab, et iga prügitonni koristus, vedu ja ladestus maksab umbes 500 eurot. Puhke usub, et selle aasta prügikogus ei jää palju alla eelmisele aastale, mil RMK koristas Järvamaa riigimetsast 5760 kilogrammi prügi, mis läks maksma 2340 eurot. «Mõned hunnikud on ju veel välja viimata,» märkis ta.
Kõikidest prügileidudest RMK keskkonnainspektsiooni ei teavitagi, vaid siis, kui hunnikust on paista mõni võimalik niidiots, nagu dokumendid või andmed. «Kahjuks tabatakse süüdlasi harva,» lisas Puhke.
Viimase kuu leidudest tõi Puhke näiteks metsa veetud ehitusjäätmed ligi 20 kuupmeetri suurusel alal. «Need vajavad veel koristamist,» täpsustas ta.
Teisipäeva õhtupoole avastas Puhke sõiduauto kärutäie sodi, kus on ka oletatava prahistaja andmed kirjas.
Puhke ütles, et inimesed tavaliselt metskonda prügileiust ei teavita. Hele Pärn tunnistas, et ei tulnud selle pealegi. «Arvasin, et nii palju käidud kohtades asuvad jäätmed on ametkondadele teada,» sõnas Pärn. Keskkonnainspektsiooni Järvamaa büroo juhataja Janely Luuk sõnas, et tänavu on jäätmetega seotud kaebusi laekunud 17. Enamikul juhtudel on olnud tegemist kuskile ladestatud olmeprügi või ehitusjäätmetega.
Iga juhtumi puhul, mil tegemist on jäätmete ebaseadusliku ladestusega, alustab keskkonnainspektsioon prahistaja väljaselgitamiseks väärteomenetlust. «On ka juhtumeid, kus prügis puuduvad igasugused viited isikutele, kuid teo tegija tabatakse siiski,» ütles Luuk.
Jäätmete ebaseaduslikku ladestajat võib oodata kuni 1200 euro suurune trahv. Lisaks tuleb teo toimepanijal jäätmed ära koristada ja prügilasse viia. «Igal juhul läheb selline käitumine kallimaks, kui oli näiline kokkuhoid jäätmete metsa alla viimisel,» rõhutas Luuk.
Kuigi inimeste üldine teadlikkus prügistatuse koha pealt on aasta-aastalt paranenud, leidub Peeter Puhke ütlust mööda ikka veel eriliselt jultunud inimesi. «Niikaua, kui on neid, on ka metsade prügistatus probleem ja metsa tuuakse koormatäite kaupa ehitusjäätmeid, autorehve,» lausus ta.
Ka Hele Pärn ei mõista, miks inimesed olmeprügi või ehitusjäätmeid metsa veavad. «Paljusid jäätmeid saab ju tasuta ära anda ja kas tõesti on odavam sõita autoga metsa, kui panna pakendid maja ette konteinerisse?» arutles ta.
Pärna meelest on marjulisi-seenelisi, keda metsas olev prügi häirib, palju, kuid metsast välja tulles kipub neil vaatepilt ununema. Ka peab ta võimalikuks, et üleilmseks paisunud «Teeme ära!» Järvamaa metsadesse lihtsalt ei jõua, sest inimesed on hõivatud teiste objektide koristusega.
Kui leiad metsast prügi, teavita RMK Järvamaa metskonda telefonil 676 7142 või kirjuta jarvamaa@rmk.ee või keskkonnainspektsiooni, telefonil 1313. Sama tee ükskõik millist keskkonnaprobleemi avastades.