Vallad suurendasid ranitsatoetusi

Birgit Itse
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Triinu Liis Arendi saab veel viimaseid päevi lasteaias nukkudega mängida. Järgmisest esmaspäevast on ta Peetri kooli esimese klassi õpilane. Suur osa ranitsa sisust on Triinu Liisil juba olemas, kuid näiteks kunstitarbeid tuleb tema vanemail veel juurde osta.
Triinu Liis Arendi saab veel viimaseid päevi lasteaias nukkudega mängida. Järgmisest esmaspäevast on ta Peetri kooli esimese klassi õpilane. Suur osa ranitsa sisust on Triinu Liisil juba olemas, kuid näiteks kunstitarbeid tuleb tema vanemail veel juurde osta. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Mitu Järvamaa omavalitsust otsustas tänavu suurendada kooli mineva lapse toetust kümnete eurode jagu, Paide vald kavatseb seda teha järgmisel aastal.

Vähemalt 25 eurot on niinimetatud ranitsatoetus tänavu suurem näiteks Koigi, Albu, Järva-Jaani ja ka Ambla vallas, muutumatu on see püsinud viimase aasta jooksul Paide linnas ning Väätsa, Türi ja Koeru vallas.

Paide valla sotsiaalnõuniku Lille Tammiku teada on kavas tõsta ranitsatoetus 150 eurole järgmisel aastal. «Seda maksame kõigile oma valla lastele sõltumata sellest, millisesse kooli nad lähevad,» täpsustas ta.

Kuigi Koeru valla ranitsatoetus on maakonna väikseim, saavad seda kõik Koeru keskkooli õppima asuvad lapsed, kinnitas vallasekretär Jaanika Aava. «Kui teises vallas elav lapsevanem, kelle laps õpib Koerus, esitab avalduse toetuse saamiseks, siis üldjuhul on need ka rahuldatud,» lisas ta.

Kareda valla Peetri kooli direktori Janno Nau teada peaks sel sügisel alustama kooliteed vähemalt kolm oma valla last. Nende laste vanematel on õigus saada maakonna suurimat ranitsatoetust.

Ühed nendest on Riina ja Andres Arendi, kelle tütar Triinu Liis läheb esimesse klassi. Pereisa Andres ütles, et nad ei teadnud valla makstavast 130eurosest ranitsatoetusest midagi ega oleks osanud seda taotlema minna. «Väga tore, et nii väike vald suudab sellist toetust maksta,» rõõmustas ta.

Riina ja Andrese hinnangul on lapse esmase koolisaatmisega kaasnevad kulud ilmselt suuremad kui 130 eurot, kuid alati on võimalik soodsamaid lahendusi leida.

Arendite vanim laps läheb neljandasse klassi ja kuigi osa asju kõlbab uuesti kasutada, on sellegi lapse koolitarvete kulud võrreldavad esimese klassi lapse omadega.

Lastevanematele, kel koolitarvete ostuks raha nappima kipub, maksab enamik maakonna omavalitsustest ühekordseid sotsiaaltoetusi.

Järva-Jaani vallavanem Arto Saar tõi näiteks vallavalitsuse eelmise nädala istungi, kus oli arutusel kolm sellist avaldust. «Toetuse keskmine summa oli 30 eurot lapse kohta,» täpsustas ta.

Koeru vallasekretär Jaanika Aava usub, et avaldusi koolikulutuste hüvitamiseks laekub rohkem septembris. «Siis on koolikulud juba teada,» põhjendas ta.

Kulud hüvitatakse lastevanematele avalduse ja ostutšekkide alusel. Sama süsteemi järgi maksab ühekordset toetust ka Koigi vald.

Aava usub, et nagu eelmistel aastatel, on ka sel aastal viis-kuus peret, kes ühekordset toetust soovivad.

Seevastu näiteks Paide, Ambla ja Roosna-Alliku vallas piisab lapsevanema avaldusest ja sissetulekut tõendavast dokumendist. Toetuse maksmise eeldus on alla kahekordset toimetulekupiiri jääv sissetulek iga pereliikme kohta (90 eurot kuus üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele ning 72 eurot pere teisele ja igale järgnevale liikmele – toim).

Paide valla sotsiaalnõunik Lille Tammik peab mõistlikuks, et lapsevanem saab toetust taotleda ka enne asjade ostu. «Kuidas see inimene neid ostma läheb, kui tal raha pole?» imestas ta.

Toetuse suurus on Tammiku teada jäänud vahemikku 50–150 eurot. Eks kõik sõltu pereliikmete ja koolilaste arvust, rõhutavad sotsiaaltöötajad.

Koigi valla sotsiaalnõunik Milvi Rudi lisas, et vald on toetanud lasterikkaid peresid või koolitarvete ostuga hätta jäänud lastevanemaid ka esemelise abiga.

Eraldi toetus koolitarvete ostuks lasterikastele peredele on Väätsa ja Imavere vallas. Väätsa vald maksab nelja ja enama lapsega peredele ühekordset toetust 25,57 eurot iga üldhariduskoolis käiva lapse kohta.

Imavere vald maksab lasterikastele peredele ka niinimetatud pliiatsitoetust. Valla finantsjuht Helja Must märkis, et summa on sümboolne: kümme eurot lapse kohta.

Samas on ühekordse avalduse alusel võimalik vallal abistada ka suuremate koolitarvete ostu puhul. «Oleme toetanud kooli kaudu ka huvihariduse andmist või teatrikülastusi,» lisas ta.

Türi valla sotsiaaltööspetsialist Kaja Laanest märkis, et erandina on vald toetanud gümnasistide töövihikute ja koolitoidu eest tasumist. «Põhikooliastmes on koolitoit ja töövihikud tasuta,» sõnas ta.

Albu vald maksab ühekordset toetust kriisiolukorras perele, kellel on ettenägematuid kulusid. Vallasekretär Ahti Randmere ei julgenud kinnitada, kas näiteks kolme lapse kooliminek seda on.

Samas ei suutnud Randmere meenutada juhtumeid, kus koolitarvete soetamiseks oleks makstud nii-öelda tavalist ühekordset sotsiaaltoetust. «Ju siis on pered olnud nii tublid ja osanud eelarvet hästi planeerida,» märkis ta.

Ranitsatoetus Järvamaa omavalitsustes

Kareda vald     130 eurot

Paide vald     128 eurot

Albu vald     125 eurot

Paide linn     100 eurot

Imavere vald     100 eurot

Väätsa vald     100 eurot

Koigi vald     100 eurot

Roosna-Alliku vald    65 eurot

Ambla vald     65 eurot

Järva-Jaani vald    65 eurot

Türi vald     64 eurot

Koeru    32 eurot

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles