Nurmsi murulennuvälja öist rahu ei häiri miski, isegi mitte sahisedes üha lähemale liikuvad vilkuvad tuled. Tuled kaugenevad ja ühel hetkel on taevalaotus täis hääletult liuglevaid langevarjureid. Öö on ikka pime.
Ameerika taevasõdurid sadasid Järvamaale
7. august 2014, 09:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ei ja veelkord ei, tegemist ei olnud tundmatute lendavate objektidega. Tuled kuulusid tegelikult Ameerika Ühendriikide sõjaväe transpordilennukitele C-130 Hercules. Need linnud heitsid teisipäeva öösel ja kolmapäeva varahommikul Koigi ja Paide vallas asuva lennuvälja kohal maha ligi 70 taevasõdurit.
Ilm on peaaegu ideaalne, soe ja tuulevaikne. «Tuul võiks hüppamiseks isegi pisut tugevam olla,» sõnas kohapeal vägesid juhatanud sõjaväelane, lennuvälja servale pargitud Hummerile toetudes. Varsti jäi vormikandjast ja sõjaväemasinast järele vaid vaevueristatav siluett, oli pime kui kotis.
Esimesele hüppelainele järgnes kohe teine. Lennukid lähenesid jälle laisalt lennuväljale. Raadiojaamadest kostus käsklus. Siis oli jälle haudvaikne.
1. jalaväebrigaadi teabeohvitser, nooremleitnant Simmo Saar ütles, et Ameerika Ühendriikide 173. õhudessantbrigaadi 91. ratsaväerügemendi 1. pataljoni Eestis viibivad õhudessantväelased harjutasid Nurmsi lennuväljal öiseid langevarjuhüppeid. Hüpped toimusid ligi 1200 jala ehk 400 meetri kõrguselt.
Kolmapäeva esimestel tundidel lennutati sõjaväelased Poolast Eestisse väljaõppe toetamiseks saabunud UH-60 Black Hawk-tüüpi helikopteritel Kaitseväe keskpolügoonile Tapa lähistel, kus harjutati rünnakuobjekti hõivamist ja kindlustamist. «Ameeriklaste lõpp-eesmärgiks oli harjutada objekti hõivamist, objektile liikumiseks kasutati aga mõlemat võimalikku moodust ehk nii langevarjuhüppeid lennukilt kui ka alasse liikumist helikopteritega,» sõnas Scoutspataljoni operatiivjaoskonna ülem kapten Kaido Kivistik.
Nurmsi murulennuvälja haldab Kaitseliidu Järva malev. Maleva pealik, kolonelleitnant Arvi Niglas oli kahe käega selliste õppuste poolt. «Malevlaste poolt läbiviidav tavakasutus toimub tavaliselt Nurmsi õppeväljaku metsaaladel, lagedal lennuväljal me suuri liikumisi ei tee,» ütles ta. «Oluline on, et ka lennuväljaala kasutataks rohkem kui seda seni tehakse. Ühelt poolt annavad sellised, liitlaste läbiviidavad õppused Eestile omamoodi turvagarantii, teisalt paneb aktiivsem Nurmsi õppeväljaku kasutamine meid üha rohkem mõtlema lennuvälja arendamise peale. Tulevikus võiksid seal kindlasti olla ööbimis- ja pesemisvõimalused,» sõnas ta.
Väiksemaid õppusi on Nurmsis ka varem peetud, kuid öist ja sedavõrd suuremastaabilist pole Järvamaa pinnal varem toimunud. Tõe huvides olgu öeldud, et see polnud liitlastel esimene kord Nurmsis harjutada – ameeriklased hüppasid seal ka juuli alguses ja toona oli tegemist päevase õppusega.
Õppuste kohapealsed läbiviijad kinnitasid Järva Teatajale, et juba lähiajal on nad Nurmsis tagasi.
Jalgrattur, kurat!
Hoiatamaks, et lennukite ülelennud ning kopterid võivad tekitada müra, anti Nurmsi lennuväljal toimuvast liitlaste väljaõppe läbiviimisest teada Koigi ja Paide valla kodulehtedel.
Nurmsi lennuväli on avatud lennuväli. Kuigi ameeriklased hoidsid maandumistsoonist kõrvalised isikud eemale, siis kogu õppuste ala nad siiski kontrollida ei suutnud. Nii sattus sinna ka uudistajaid.
Ühel hetkel, mil ameeriklased olid ära teinud kõik sideproovid ja lõplikult veendunud, et ilm sobib hüppamiseks, kihutas lennuvälja servale pargitud autodest mööda üksik jalgrattur. Tume kogu pedaalis kui kurat kannul.
«Kes see oli?»
«Kuidas ta siia sai?»
«Mõni kohalik?»
Rattur kadus öösse ja mingeid probleeme see ei tekitanud, kuid küsimused jäid õhku. Seda, et kohalikud olid pimedas toimuvast õppusest teadlikud, näitas ka asjaolu, et lennuvälja kõrval asuva majapidamise elanikud olid valmis teisipäevasesse saunatamisesse pausi sisse tegema. Seda ikka selleks, et öist taevaetendust nautida.
Ameeriklased Eestis
Ameerika Ühendriikide maaväe õhudessantväelaste kohalolek ja osalus õppustel Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas on osa NATO julgeolekumeetmetest, mida Põhja-Atlandi Nõukogu otsustas selle aasta aprillis rakendada, et suurendada NATO kohalolu Ida-Euroopas. Lisaks maaväeüksuse saatmisele käivitas NATO alalise miinitõrjeüksuse tegevuse, planeeritust varem võeti kasutusele Ämari lennuväli, kus praegu paikneb Taani hävitajate täiendav rotatsioon lisaks Leedust Balti õhuruumi turvavatele hävitajatele.
28. aprillil Eestisse saabunud 173. õhudessantbrigaadi kompanii osales õppusel Kevadtorm/Steadfast Javelin ning on läbi viinud rea väiksemaid harjutusi, sealhulgas möödunud nädalal tankitõrjeraketisüsteemi Javelin laskmised. Liitlassõdurid paiknevad Paldiskis 1. jalaväebrigaadi linnakus ning teevad koostööd eeskätt Scoutspataljoniga, aga ka teiste kaitseväe üksustega. 173. õhudessantbrigaad asutati Esimese maailmasõja ajal ja üksus on osalenud teise maailmasõja lahingutes, Vietnami sõjas ning operatsioonidel Iraagis ja Afganistanis. Kompaniid roteeruvad mõne kuu tagant, praegu Eestis paiknev üksus on järjekorras teine.