Aasta eest Järva-Jaani Teenust juhtima asunud Andreas Sapas (23) teadis juba abituriendina koolipingis istudes, et ega temast linnapoissi ei tule. «Linnaelu on masendav,» ütles ta nelja aasta eest. Andreas usub täiel rinnal, et ettevõtlik inimene on maal kordi rikkam kui linnas.
«Jaa, kindlasti tuleb tagasi tulla. Muidu hakkab ju kõik siin hääbuma. Me oleme poistega rääkinud, et peame mõtlema välja oma äriidee, sest ikka tuleb ise midagi ette võtta, muidu siin töökohti ei olegi,» kõlas nelja aasta tagune mõte. Pärast lõpetamist läks Andreas Järva-Jaanist ära Tallinna, ülikooli õppima. «Esimesel võimalusel tulime ülikooli ajal ikka maale tagasi,» sõnas Andreas. Siin Järva-Jaanis teavad kõik kõiki ja Andrease arvates võib see mingil hetkel isegi häiriv olla. Tallinnas valitseva ükskõiksusega see kohati segav tuttavlus aga ei võistle. Suurlinna masendus seostub talle kõige enam inimeste nina-vastu-maad-suhtumisega. «Kõik sõbrad on kusagil linna peal laiali, tormatakse tööle või töölt tagasi. Ega keegi sind tegelikult ju märka. Kõik ajavad oma asja,» ütles Andreas.