Kaks tegelast. Pööning. Jaan Kruusvalli dialoogid

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Garmen Tabor lavastuse «Hääled» esietenduse eel. Lavastaja Lembit Petersoni ja näitlejate Garmen Tabori ja Aleksander Eelmaa sõnul on Kruusvalli dialoogide ümber tekkinud proovide kestel omapärane vorm.
Garmen Tabor lavastuse «Hääled» esietenduse eel. Lavastaja Lembit Petersoni ja näitlejate Garmen Tabori ja Aleksander Eelmaa sõnul on Kruusvalli dialoogide ümber tekkinud proovide kestel omapärane vorm. Foto: Andrus Kopliste/JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

Mees ja naine, tüdruk ja poiss, ema ja poeg, õpetaja ja õpilane. Homme esietendub Esna mõisas Jaan Kruusvalli tekstide põhjal valminud lavastus «Hääled».

Kaheksast pildist kokku pandud lavastus räägib meile kõigile tuttavatest rollidest ning erinevas vanuses inimeste omavahelistest suhetest. «Hääled» teeb omapäraseks tõsiasi, et lavastuse aluseks olevad tekstid ei ole kirjutatud lavale. Tegemist on ühe- ja kahekõnedega, millele lavalise vormi andmine on trupi hinnangul olnud nende suurim väljakutse. «Lavastuse eesmärk on algusest peale olnud leida nende väikeste dialoogide siduv mõte ning leida viis, kuidas need lavastuses kokku kõlaksid,» ütles lavastaja Lembit Peterson.

Lavastaja ütlusel on iga pildi puhul tegemist omaette tervikuga ja kõik nad räägivad ühel või teisel moel lahkumisest ja selle võimalikkusest. «Iga lahkumine paneb mõtlema sellele, mis on olnud, mis on ees ootamas, kuhu minnakse ja loomulikult sellele olevikule, kus ollakse. Läbi nende pildikeste on Kruusvall suutnud väga täpselt tabada eesti inimese hingeseisundit ja tema seesmisi otsinguid. Nii hingelisi kui ka vaimseid,» ütles Peterson. Tema sõnul peitub kõikides sellistes individuaalsetes küsimustes laiemalt ka eesti rahva püsima jäämise küsimus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles