Nädala alguses jõudis Järvamaale tõukerattal mööda Eestimaad sõitev Riho Tammert (56), kes peatus 22päevase ja 996kilomeetrise rännaku järel Väätsa vallas Rooveres.
Tõukerattamehe 1000 kilomeetrit täitus Järvamaal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nuku- ja noorsooteatri 35aastase tööstaažiga bussijuht ja näitleja Riho on tõukerattasõidu kaudu tuntud tõukerattamehena. Sellise nimega hakkas mees ennast ühel hetkel võistlustele registreerima. Ehkki praeguseks on ta tõuganud erinevate rattavõistluste ja niisama sõitude peale kokku 15 000 kilomeetrit, ei ole ta säärast suvist matka mööda Eestimaad varem ette võtnud.
Riho haakis 17. juunil oma tõukeratta taha järelkäru, laadis sellele oma 23kilose kergpagasi põhilise vajaminevaga, nagu telk, madrats ja magamiskott, mõningad riided ja söögitarbed. Oma rattamatka alustas ta Aegviidust, võttes suuna Järvamaale. «See päev jääb hästi meelde, sadas laia, selget lund. Sooja oli nulli ligi. Albu vallavanem Kalju Kertsmik lubas Valgehobusemäel lund, sadaski tunni jagu,» meenutab Riho.
Läbitud vahemaade, kohtade ja peatuspunktide kohta peab Riho logiraamatus täpset arvestust. Eile läbis mees 75 kilomeetrit keskmise kiirusega 17 km/h ning mõõdik on Rooveres fikseerinud läbisõitu ligi 1000 kilomeetrit.
Üleeilseks oli ta seljatanud Järva-Madise, Elistvere, sõitnud läbi Maarja-Magdaleenast, Koerust ja jõudnud üle Emajõe Luunja kaudu Värskani. «Sealt tõukasin end edasi üle Saatse Saapa, läbi Koidula piiripunkti, Piusa ja lõpuks jõudsin metsavenna tallu, kus mind punkrisse magama pandi,» seletab Riho. Laupäeva hommikul Kaaverest Roovere poole suuna võtnud mees peatus Kungla talus kauaaegse hea tuttava ja kolleegi, nukuteatri peakunstniku Rein Lauksi juures.
Riho ekstreemsevõitu idee juured ulatuvad Seto folgi päevile. «Külitasin seal ühel õhtul ja kuulasin Aapo Ilvese kontserti. Mõtlesin, et mille pärast pean ma Ähijärvele jõudes rongiga Tallinna sõitma, kui võiksin risti-põiki läbi Eesti koju sõita,» seletab Riho. Neljakäigulisel järelkäruga tõukerattal liigub Riho nii asfalti kui ka kruusateed mööda, aga tee on läbi viinud ka rabadest ja metsadest.
Liiklusseaduse järgi on tõukerattur võrdne jalakäijaga ning mingit luba Rihol selleks tarvis ei ole. «Eks autod peavad kiirust maha võtma küll, aga kellegi pahameelt kohanud ei ole,» räägib Riho. Tema hinnangul pole tal liigeldes ohtlikke olukordi ette tulnud. «Tallinnas on politsei kiiruse ületamise eest kinni pidanud küll, trahvi ei saanud, aga hoiatuse bussirajal jooksmise eest küll,» naerab Riho.
Eestimaa suvi on olnud muutlik, tunnistab mees. «Teekonda alustades oli väljas üks kraad sooja, siia jõudes näitas 29 kraadi, temperatuuride vahe Eestimaa suves 28 kraadi. Minu tervis ei ole nii hea kunagi olnud kui praegu, ükski kont ega liiges ei valuta, selg on korras ja mitte ühtegi rakku ei ole jala peal,» kinnitab Riho.
Vaevarikkama piirkonnana tõstab tõukerattamees esile Lõuna-Eesti tippu. «Seal oli üks igavene räsimine,» meenutab Riho. «Venemaa piirile jäävast Saatse Saapast sõitsin ka üle. Seal on seadus, et ükski jalg ei tohi seal maad puudutada. Läksin ikka,» tunnistab Riho.
Mehe ütlust mööda ööbib ta nii tuttavate kui ka võõraste juures, mõlemal juhul naudib inimeste juures viibitud aega ja lahkust. Riho ütles, et tema tõukerattaretk pole seotud kindlate kohtadega, mida näha soovib. «Olen seda asja kuskil keskel ümber hakanud mõtestama. Kui alguses sõitsin ühest punktist teise, siis nüüd mõtlen, et sõidan ju tegelikult hoopis inimese juurest inimese juurde,» selgitab Riho.
15 000
kilomeetrit on Rihol kogunenud tõukerattasõitude peale kokku.
23
kilogrammi kaalub tema pagas järelkärus.
17
km/h oli eelmise päeva kiirus 75kilomeetrise vahemaa peale.
35
aastat on töötanud Eesti nuku- ja noorsooteatris.
996
kilomeetrit täitus tõukerattamatkal Väätsa vallas.