| |
|
 |
Aravete keskkooli medaliga lõpetanud Inger Greenbaum (vasakult), Ragne Künnapas, Rille Raaper ja Merje Uppin kirjutasid suurema vaevata paberile medalini jõudmise retsepti, kõige olulisemaks 14 punktist pidasid nad järjepidevust. Foto: Andrus Eesmaa |
 |
Medalistid teavad eduvalemit
(2)
22.06.2006 00:01
Merili Nikkolo, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Kui keegi üldse teab, kuidas jõuda medalini, on need tänavuse
kõige medalirohkema Järvamaa kooli, Aravete keskkooli viis hõbeda–kullaga
lõpetajat.
Direktor Andy Tilga silmis särab uhkus, sest Aravete keskkool
ületab tänavu medalite hulgalt ka Paide ja Türi koole.
Medalid on õpilased auga ära teeninud, ei maksa arvata, et
väikses koolis lihtsamini läbi saab. Tulemused räägivad enda eest: näiteks
kuldmedaliga lõpetaja Ragne Künnapas sai kirjandi eest 100 ja hõbeda omanik
Merje Uppin 90 punkti.
Veel lõpetab kuldmedaliga Rille Raaper, kelle kirjandi ja
ajaloo tulemus on 88 punkti ja kes läheb ka presidendi vastuvõtule. Hõbemedal
kuulub lisaks Merjele ka Inger Greenbaumile ja Rahel Otslale.
Oma eduretseptist ei tee medalistid saladust. Rille, Merje,
Inger ja Ragne kirjutasid kümne minutiga paberile 14 punkti, mis nende meelest
aitab kooli medaliga lõpetada.
Järjepidevus
See tähendab eelkõige töökust. Ülearu ei õppinud neist siiski
keegi, tegid kõike nii palju, kui parajasti tarvis läks. Medalile nad kooliajal
ei mõelnud, sest selleni jõuda pole kõige tähtsam.
Õnn
Õnne on vaja teinekord kontrolltöös. Näiteks kui testitöös
vastust ei tea, paned umbes ja läheb täppi.
Veab ka siis, kui pole jõudnud õppida korralikult ja õpetaja
jätab töö ära. Seega pääseb halvast hindest.
Hea pinginaaber
Kuigi Rille, Merje, Inger ja Ragne õpivad ühes klassis, pole
nad pinginaabrid. Kuid nad kinnitavad, et neile on pinginaabrist palju abi ja
hea seltskond maandab ka pingeid.
Pugemine
Pugemise juurde käib väike naeratus ja noogutamine, siis
õpetaja näeb, et oled kõigest aru saanud.
Kasuks tuleb, kui tunnis kätt tõsta. Paha ei tee ka, kui
probleemide korral õpetajale süütute silmadega otsa vaadata.
Kuid viielistest õpilastest õpetajad usuvad, et nad saavad
hakkama, ja vahel aitab pugemiseks ka ainult noogutamisest.
Suhtlemisoskus
Suhtlemisoskus tuleb kasuks suuliste vastamiste juures ja
ettekannete tegemisel. Esinemisoskus peab olema hea.
Head kulla–hõbeda geenid
Selle all peavad nad silmas kaasasündinud andeid. Päris otseses
mõttes geneetikat. Näiteks on Merje meelest tema vanemad targad, nad on ka
mõlemad õpetajad. Ka Ingeri on emalt–isalt tarkust pärinud.
Kuid kulla–hõbeda geen seni puhtal kujul nende perekondades
avaldunud ei ole, sest keegi emadest–isadest ja õdedest–vendadest pole varem
medalini jõudnud.
Hea õpetaja
Hea õpetaja teeb kõik teemad arusaadavaks ja mõistab õpilast.
Näiteks eesti keelt annab väga hea õpetaja.
Seda oli näha, kui õpetaja hüppas kooli ees õpilastele ligi,
soovis südamest õnne tublide eksamitulemuste puhul ja lausus rõõmsalt, et
viielised jäävad viielisteks.
Häid õpetajaid on koolis veelgi ja ikka rohkem kui halbu.
Positiivsus
Kunagi ei tohi alla vanduda, kuigi alati ei lähe ju kõik hästi.
Tuleb mõelda, et järgmine kord läheb paremini.
Samuti ei tohi lasta ennast heidutada kahtedest, need tuleb
lihtsalt ära parandada.
Ilus käekiri
Käekiri peab olema arusaadav ja hästi mõistetav, et õpetaja ei
peaks kontrolltööd lugedes vihastama.
Hea taskuarvuti
Siin pidasid nad silmas häid abivahendeid. Siis saab mujalt ka
abi, sest kõike ei pea ise oskama.
Olulised on ka lauaarvuti ja head õpikud.
Head spikrid
Tõesti, mõnikord tuleb ette ka spikerdamist. Kõike, mis vaja ei
lähe, pole mõtet ju meeles pidada.
Peita saab spikreid vihiku ääre alla, pinalisse, taskusse,
pastaka ja taskurätikupaki sisse, taskuarvuti taha.
Füüsikas on vaja kõige rohkem spikerdada, sest aine on raske ja
ebaloogilisem kui näiteks matemaatika.
Merje märkis, et spikerdada pole lihtne ja närvid peavad head
olema. Vahele pole keegi jäänud.
Internet
See on hädavajalik koht, kust ettekanneteks ja referaatideks
materjali otsida. Raamatuid puutuvad nad siis, kui netist teavet ei leia.
Vanemad
Vanemate juures pikka seletamist pole: nad toetavad igati oma
lapsi, motiveerivad, kuid peale ei käi, et kooli lõpus tuleb medal ikka kätte
saada.
Targad õed–vennad
Rillel, Merjel, Ragnel ja Ingeril on kõigil vanemad vennad,
kelle vihikuid saab mõnikord ka kasutada.
> Loe edasi
|