Sotsiaaltöötajate elektriautod lähevad maksumaksjale kulukaks

Tiit Reinberg
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Graafika: Kristo Kivisoo

Järvamaa omavalitsusjuhid on riigilt tasuta saadud elektriautodega rahul, kuid ise neid mingil juhul ei ostaks, sest kannaksid nõnda sadu tuhandeid eurosid kahju.

Järvamaa sotsiaaltöötajad said Mitsubishi elektriauto kaks aastat tagasi. 12 omavalitsuse peale tuli 19 autot, mille hind uuena oli 30 000 eurot, ühtekokku maksid need seega 570 000 eurot.

19 autot on seniseks maha sõitnud 189 576 kilomeetrit, mis teeb ühe auto aastaseks läbisõiduks 6219 kilomeetrit.

Kuigi autot saavad omavalitsused kuni järgmise aasta lõpuni kasutada tasuta, peavad nad maksma masina igapäevase ülalpidamise eest.

Ühe auto kindlustamiseks kulub omavalitsusel ligi 500 eurot aastas.

Ülejäänud kulud on vallati erinevad, kuid võrreldes bensiini või diislikütusega töötavate autodega kordades väiksemad. Peamine kokkuhoiukoht on kütus.

Paide abilinnapea Janno Lehemets ütles, et kahe auto elektrikulu oli möödunud aastal kõigest 80 eurot, mida on sama palju, kui kulub ühe suure auto ühekordsele tankimisele.

Lehemetsa selgitusel läheb elektriautoga sõit tunduvalt kallimaks, kui kasutada kiirlaadimispunkte, mille tasu on viis eurot.

Lehemets arvutas välja, et Tallinnas või Tartus käimiseks tuleb autot tee peal kaks korda laadida, mis tähendab, et sõit lähem maksma kümme eurot. «Kui on väike ja ökonoomne auto, kulub sama maa läbimiseks bensiiniga töötava autoga 13 eurot,» sõnas ta.

Lehemets on riigi antud elektriautodega rahul, sest see aitab linnavalitsusel raha kokku hoida. Ta tõi näite: möödunud aastal kulutasid nad elektri peale 80 eurot, aga samade sõitude tegemine ametnike isiklike sõiduautodega võtnuks hüvitise maksmiseks 1800 eurot.

Samas tunnistas Lehemets, et linnavalitsusele ei tasu elektriauto ost mingil juhul ennast ära. «Kui peaksime auto ostma, siis mõne väikse ja ökonoomse,» lisas ta.

Türi vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Peeter Kruusement on samuti tasuta kasutada antud elektriautode eest tänulik, sest vald hoiab raha kokku.

Kruusement soovib aga teada, mis saab autodest pärast järgmise aasta lõppu, kui lõpeb kasutusleping. Kui riik soovib autod omavalitsustele müüa, ennustab Kruusement, et huvi ei pruugi suur olla. «Kui tasuta saaksime, siis võtaksime küll vastu,» sõnas ta.

Sotsiaalministeeriumi teavituse peaspetsialist Armo Vask selgitas, et elektriautode kasutuslepingud lõpevad järgmise aasta 31. detsembril ja mis edasi saab, pole veel otsustatud. «Riigivaraseadus lubab vara kohalikele omavalitsustele tasuta üle anda ja sotsiaalministeeriumil ongi plaan anda autod tasuta neile, kes seda soovivad,» selgitas ta.

Kui omavalitsused ei taha kõiki autosid edasi kasutada, lähevad üle jäävad sõidukid Vaski ütlust mööda enampakkumisele. «Täpsema korra, kuidas autosid saab taotleda, töötatakse välja järgmise aasta esimeses pooles,» lisas ta.

What Cari peatoimetaja Tõnu Tramm ütles, et kui sotsiaaltöötajate kasutuses olevad Mitsubishi elektriautod maksavad 30 000 eurot, on raske öelda, mis võiks nende hind olla kahe aasta vanusena või palju see võib kukkuda järgmise aasta lõpuks. Samas uskus Tramm, et hind on väga palju kukkunud.

Tramm ennustas, et nende autodega sõidavad sotsiaaltöötajad niikaua, kuni akud vastu peavad, ja siis teevad nad viimase sõidu metallikokkuostu.

Uute akude paigaldust neile autodele ei pea Tramm õigustatuks, sest need moodustavad suure osa auto hinnast, mistõttu on otstarbekam muretseda juba päris uus auto.

Kui Trammi ennustus paika peab, vuravad sinise-valgekirjud elektriautod meie teedel veel mõne aasta ja siis on nende väärtus võrdne metalli hinnaga.

Kui kõik lähebki nii, ei pea Paide abilinnapea Janno Lehemets elektriautode projekti läbikukkunuks. «Esiteks, riik ei ostnud neid, vaid said kvoodiraha eest ja ega olnudki eesmärk transpordikulude pealt kohe kokku hoida,» selgitas ta. «See on innovatsiooni küsimus ja Eesti riik on uuendusmeelne.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles