26. aprillil tähistatakse Paide Kultuurikeskuses pidulikult abipolitseinike aastapäeva konverentsiga „20 aastat ühiselt loodud turvalisust“.
64 abipolitseinikku saavad Paides tunnustuse
23. aprill 2014, 11:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arutelude kõrval tunnustatakse konverentsil 1994. aastast tegutsevaid abipolitseinikke, keda on kokku 64.
20. aprillil aastal 1994 võeti vastu esimene abipolitseiniku seadus. Sellega loodi esmakordselt taasiseseisvunud Eestis seaduslikud alused vabatahtlike kaasamiseks avaliku korra kaitsmisse ja turvalisuse loomisse.
Toonase seadusega loodi abipolitseiniku staatus ning pandi paika eeldused, õigused ja kohustused vabatahtlikult politseitöös osalemiseks.
Politsei- ja Piirivalveameti vabatahtlike koordinaatori Nurmely Mitrahovitši sõnul on abipolitseinike institutsiooni idee aastatega samaks jäänud ning üha enam on inimesi, kel tõsine soov oma kogukonna turvalisusse panustada. „Vabatahtlike kaasamise suurim väljakutse on pakkuda inimesele just temale sobivaid osalemise võimalusi. Eelkõige tähendab laiemat ülesannete valikut, tipptasemel koolitusi ning tugevat toetust nii organisatsiooni kui ka avalikkuse poolt,“ ütles Mitrahovitš. „Selleks, et vabatahtlike ja politseinike ühine töö oleks tõhus, peab abipolitseinikul olema piisavalt õigusi tegutsemiseks ning loomulikult ka teadmised, oskused ja varustus. Vähemoluline pole ka vabatahtlikele sotsiaalsete garantiide ja kindlustunde pakkumine, kuna politseitöösse kaasatuna võib ohtu sattuda tema elu,“ rääkis Mitrahovitš. Vastutusrikka töö tõttu, on ka abipolitseiniku staatusse astumise eeldused Mitrahovitši sõnul täpselt paigas.
Abipolitseinikele seatud nõudeid uuendati 2011. aastal. Abipolitseinikuks soovija peab olema vähemalt 18-aastane keskharidusega Eesti kodanik, kes oskab riigikeelt politseiametnikele ettenähtud tasemel. Esimeses abipolitseiniku seaduses oli piirdutud põhiharidusnõudega ja keelenõue oli leebem. Uuendusena seati abipolitseinikele ka kohustus läbida vähemalt kord aastas täiendusõpe ning käia tervisekontrollis.
Siseministeeriumis valmistatakse praegu ette kehtiva abipolitseiniku seaduse muutmist, et lihtsustada abipolitseinikuks astumist ja vajalikku väljaõpet. Samuti soovitakse abipolitseinikke rohkem kaasata ennetustöösse ja liiklusohutuse tagamisse. Lisaks täpsustatakse abipolitseiniku rolli ja õigusi avaliku korra tagamisel.
Abipolitseiniku staatuses vabatahtlikke on Eestis 800, kes panustasid eelmisel aastal turvalisuse tagamisse ligi 85 000 töötundi. Kõige rohkem tegutsevad abipolitseinikud reageeriva abijõuna politseitegevuses ja ennetustöös. Abipolitseinik ei asenda ega tohigi asendada politseid ent tegemist on olulise abijõuga. Abipolitseinikuna tegutsemine on üks viis panustada kodukandis ja sellega ka kogu Eestis turvalisuse loomisse. (JT)