Rulluisutaja jäi purejate koerte ees kaitsetuks

Tiit Reinberg
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Nad sööstsid otse minu poole nii kiiresti, et ega ma midagi teha jõudnud. Mõlemad hüppasid mulle peale ja ma kukkusin. Järgmisel hetkel oli mu näo ees kaks lõrisevat koera. Kartsin, et mind tõmmatakse nüüd ribadeks,» meenutab rulluisutaja (pildil) oma läbielamisi.
«Nad sööstsid otse minu poole nii kiiresti, et ega ma midagi teha jõudnud. Mõlemad hüppasid mulle peale ja ma kukkusin. Järgmisel hetkel oli mu näo ees kaks lõrisevat koera. Kartsin, et mind tõmmatakse nüüd ribadeks,» meenutab rulluisutaja (pildil) oma läbielamisi. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Reede õhtul ründas Türi vallas Kirna külas kaks aiast välja pääsenud suurt koera kergliiklusteel rulluisutanud naist, kellel on nüüd käsi kipsis ja ta käib longates.

Anonüümseks jääda sooviv naine selgitas, et läks reede õhtul Paide ja Türi vahelisele teele rulluisutama.

Jõudnud Kirnasse, kuulis ta ühes hoovis kaht koera haukumas. «Käin tihti seal kergliiklusteel, kuid millegipärast mõtlesin seekord, mis küll juhtuks, kui need koerad mulle kallale tuleksid,» ütles ta.

Kui naine Türi poolt tagasi tulles uuesti Kirnasse haukuvate koerte maja juurde jõudis, sööstsidki koerad kuusehekist välja ja otse tema poole.

Naine ei jõudnud teha midagi ja kui mõlemad koerad talle peale hüppasid, kukkus ta pikali. Järgmisena mäletab ta, kuidas näost loetud sentimeetrite kauguselt vaatas talle vastu kaks lõrisevat koera. «Kartsin, et mind tõmmatakse nüüd täiesti ribadeks,» sõnas ta.

Noor naine suutis siiski säilitada külma verd. Ühtegi inimest läheduses polnud, mistõttu sai ta aru, et appikarjumisest pole kasu ja ta peab järgnevad hetked üksi kahe suure koeraga hakkama saama.

Naine selgitas, et hoidis üht kätt näo ees ja üritas ennast võimalikult kiiresti püsti ajada. Samal ajal koertele peale põrutades «Minge koju!». Ta sai küll püsti, kuid koerad võõra sõna ei kuulanud.

Eriti agressiivne oli koer, kes naist jalast hammustas. «Ta oli juba vere maitse suhu saanud,» lisas ta.

See koer tiirutas ümber naise ja lõrises kogu aeg. Naine kartis, et kohe-kohe kargab koer uuesti talle turja ja siis läheb ka teine koer marru.

Naisel polnud ennast millegagi kaitsta, ta üksnes tõreles koertega. Ühel hetkel kaotasid koerad tema vastu huvi ja läksid eemale, kuid tulid siis uuesti.

Koer oli purenud naise jalga sedavõrd, et end püsti saades oli talle selge, et omal jõul ta sealt minema ei pääse. Muidu rahvarohkel kergliiklusteel polnud reede õhtul kella kaheksa ajal ainsatki kaasliiklejat. Pärnu–Rakvere maanteel tuhisesid autod temast mööda.

Sportimas käies naine tavaliselt telefoni kaasas ei kanna, seekord oli ta õnneks telefoni tasku pistnud. Ta helistas politseisse ja abikaasale.

Kohale jõudnud abikaasa läks esimesse hoovi, kus tunnistati, et ründajad olid nende koerad.

Naine sõidutati seejärel haiglasse, kus käsi pandi kipsi ja puhastati jalahaava. Esimestel päevadel oli kõndida valus, kuid eile oli juba parem, kuigi käies lonkab naine tugevalt. Kipsist loodab ta lahti saada paari nädala pärast.

Kodus diivanil juhtunust rääkides tänas naine õnne, et kõik veel niigi läks. «Oleks minu asemel laps olnud või oleks ta mulle näkku hüpanud...» jättis ta mõtte katki.

Samas läheduses on seda naist varemgi koer rünnanud. Siis sõitsid nad mehega jalgratastega. Mees suutis tookord rattaga koera minema peletada.

Järva Teataja käis eile Kirnas tollesama elamu juures. Mõlemad koerad olid aias kinni, neist agressiivsem ka ketis.

Koerte omanik selgitas, et teda polnud reede õhtul kodus. «Ma väga vabandan selle naise ees ja mul on väga kahju,» olid tema esimesed sõnad.

Perenaine viitas aiale, mille nad on kõrgeks ehitanud, et koerad mingil juhul välja ei saaks. Reede õhtul olid koerad sealt siiski vabadusse pääsenud. Ta kinnitas, et järgmiseks nädalaks ehitavad nad teisegi aia, et koertel oleks võimatu omatahtsi jooksu pista.

Türi vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Ott Vilusaar ütles, et koerte rünnakutest antakse vallamajja teada kord paari aasta jooksul.

Paar nädalat tagasi teatati näiteks, et Villeveres sai üks koer lahti ja pures teist koera. «Inimeste rünnakud on enamasti sellised, et koerad hammustavad ratturit,» lisas ta.

Vilusaar selgitas, et hulkuvatest koertest tuleb teavitada kohalikku omavalitsust või Türi valla puhul ka Viljandi varjupaika, kellega on leping sõlmitud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles