Ema süüdistab arste haige lapsega tõrelemises

Paidelane Kaili Lott (26) kuulub viimaste hulka. Kui sõbranna juures hoiul olnud laps 23. märtsi õhtul käe ära lõi ja hiljemgi valu kurtis, otsustas ta esmalt nõu küsida.

Haigla registratuuri helistades sai ta EMO numbri. «Ootasin, et küsitakse täpsustavaid küsimusi lapse vanuse või juhtunu kohta, aga küsiti vaid, kas valuvaigistit olen andnud ja kui valu ei möödu, soovitati ise kohale tulla,» selgitas Lott.

Et oli pühapäeva õhtu ja kell juba üheksa läbi, teadis Lott, et töötajaid on haiglas vähe. Ta järgis telefonis kuuldud soovitust oodata EMOsse pöördumisega hommikuni.

Kuigi lapse murtud küünarluuga käsi sai kipsi ja neljapäeval vahetab Tartust saabuv lastekirurg küünarnukki katva lahase lühema vastu, pole Lott rahul, kuidas osakonna töötajad lapsega suhtlesid. «Laps nuttis öösel iga tunni tagant ja oli valu tõttu kella viiest hommikul ärkvel, aga erakorralises küsiti lapselt, kas tal on valus või ta kardab,» imestab Lott.

Ka ei lubatud teda röntgeniruumi kaasa, samas lapsega riieldi, kui ta polnud nõus kätt pildi tegemiseks lauale asetama. Ema kinnitusel sai laps riielda ka kipsi asetamise ajal.

Vaid ühe töötaja käitumisega on Lott rahul, teiste suhtlemisviisi nimetab ta ülbeks.

Järvamaa haigla peaarst Andres Müürsepp sõnas, et hääletooni on tal raske kommenteerida. «Olen võtnud seletuskirja valveõelt ja hooldajalt ning ravi suhtes on tehtud kõik õigesti,» lausus ta.

Müürsepa ütlust mööda ei eita juhtumit keegi, kuid töötajatel otsest süüd ta ei näe. «Röntgeni tegemise ruumis on ikkagi kiirgus ja see, kas ema tuleb lapsega kaasa, on osakonna töötajate otsustada,» selgitas ta.

Müürsepp kinnitas, et luumurru korral võibki röntgenpildi tegemine olla valus, kuid ilma hästi tehtud pildita pole võimalik ka diagnoosi panna.

Müürsepp oletas, et emale võis jääda mulje, et lapse peale karjuti, kui arst püüdis nutvast lapsest üle rääkida. «Eks suhtlemine ole alati kahepoolne ja emal on lapse rahustamisel suur roll,» lisas ta.

Kahtluse korral soovitab Müürsepp küsida nõu üleeestiliselt perearsti nõuandetelefonilt 1220. «EMOsse ei helistata, vaid tullakse kohale,» märkis ta.  

Kaili Lott sõnab, et perearsti nõuandetelefonile helistamise peale ta lihtsalt ei tulnud. Kindlustunnet kahtluse korral EMOsse kohale minna andis ka eilehommikune ligi 20minutine telefonikõne osakonna juhataja Katrin Roosmaaga. «Selgitasin talle meie töökorraldust ja tundus, et jõudsime lahenduseni,» ütles Roosmaa.

Kaili Lott kinnitas, et kõne sisaldas ka vabanduse palumist võimaliku ülekohtuse käitumise pärast. «Sain teada, kuhu edaspidi pöörduda, kui sellised asjad juhtuvad. Lihtsalt ei teadnud seda varem,» lausus ta.

Lott ja Andres Müürsepp tunnevad heameelt, et juhtum ei jäänud tähelepanuta. «Teeme oma töötajatele ka edaspidi suhtlemiskoolitusi,» lubas Müürsepp.

Loti hinnangul on siiski probleem laiem ja tema juhtum pole ainus. «Okas on ikka hinges, sest selliseid juhtumeid on Facebookis ja foorumites palju. Keegi ei tea, kuhu pöörduda,» sõnas ta.

Müürsepp julgustab probleemide korral pöörduma kas vastava osakonna juhataja või tema kui peaarsti poole.