Suitsuandur tüütab suitsetajat

Kahjuks on järjest sagenemas niisugused juhtumid, mil õnnetused lõpevad pisikese elupäästja – suitsuanduri puudumisel kurvalt.

Lääne päästekeskuse ennetustöö büroo vanemspetsialist Marju Tamsalu ütles, et eelmisel aastal käisid  päästekeskuse spetsialistid 96s Järvamaa kodumajapidamises ja tema hinnangul oli olukord natuke nukker. «Mitte natuke, vaid palju,» parandas ta pärast väikest pausi.

Suitsuandur puudus 21 kodus ning 37 juhul pidid ametnikud andurit kontrollima, vahetama  patareid või asendama hoopis uuega.

Suitsuandur, mis muutus koduses majapidamises kohustuslikuks alates 2009. aastast, on paljudele  pigem tüütu asi. Seda näitavad ka päästekeskuse ametnike kodukülastuste kokkuvõtted: kui andur ongi olemas, pole seda nõuetekohaselt paigaldatud.

Üks markantseim näide on aastast 2010, kui Lääne-Eesti päästekeskus avastas kontrollkäigul, et ühes majapidamises on suitsuandur paigaldatud koos karbiga seinale naela otsa.

Teisel juhul oli andur riputatud õmblusniidiga laevalgusti külge. Inspektorile öeldi selgituseks, et nii on kõige lihtsam anduri korrasolekut jälgida ja patareid uue vastu vahetada.

Marju Tamsalu teada Järvamaal eelmisel aastal nii äärmuslikke juhtumeid ei avastatud, ent andureid leiti mitmelgi juhul sealt, kus nad olema ei peaks. Näiteks kapist või riiulilt või oli see pandud hoopis seinale. «Suitsuandur peab olema kinnitatud lakke, seinast vähemalt  50 cm kaugusele,» õpetas Tamsalu.

Peapõhjuseks, miks andur pole kinnitatud nõuetekohaselt, nimetas Tamsalu asjaolu, et osa inimesi peab seda tüütuks asjaks. «Näiteks kodudes, kus suitsetatakse palju, hakkab andur tihti piiksuma. Samamoodi juhul, kui ahi ajab suitsu sisse. Et tüütust piiksumisest vabaneda, võetakse andur alla ja tagasi enam ei panda,» selgitas ta.

Siiski on Tamsalul eelmisel aastal tehtud kodukülastuste põhjal öelda ka midagi head.  «Seitsmekümne üheksal korral külastasime probleemseid kodusid koos omavalitsuste sotsiaaltöötajatega, aga mitmel juhul kutsusid inimesed ise meid kohale, et kontrolliksime kodude tuleohutust. See teeb heameelt,» lausus ta.

Järvamaa ühe suurima omavalitsuse,  Türi valla sotsiaalosakonna juhataja Peeter Kruusement ütles, et probleemid  on vallas täpselt samad, mis teistes omavalitsustes. «Need, kes suhtuvad  vastutustundetult, kruvivad anduri laest maha, sest suitsetamine, ahjukütmine ja söögitegemine paneb need tööle. Lisaks saab patarei tühjaks, ei viitsita seda vahetada ja võetakse andur alla,» selgitas ta.

Kruusemendi ütlust mööda paigaldas vald mõni aeg tagasi koos päästeameti töötajatega andurid kõikidesse sotsiaalpindadel asuvatesse korteritesse. «Sellest on nüüd mõni aasta möödas ja arvata võib, et rohkem kui pooled neist pole enam töökorras,» sõnas ta.

Marju Tamsalu on suhelnud omavalitsustega teemal, millal tuleb päästekeskuse järjekordne reid, et kontrollida suitsuandurite olemasolu kodudes. «Loomulikult võivad inimesed meid ka ise kohale kutsuda, helistades infotelefonil 1524,» lisas ta.

KONTROLL

2012. aasta Turu-Uuringute ASi uuringust selgus, et vaid 50 protsenti leibkondadest on viimase kuu jooksul kontrollinud kodus oleva suitsuanduri töökorras olekut.

Tootjad soovitavad teha seda lausa kord nädalas, kord kuus on miinimum. Reegel on, et pigem kontrollida tihedamalt kui harvem.

Allikas: päästeamet