Laialt on teada majandusteadlaste seisukoht, et Suure Depressiooni (1930 algus) tekkele ning sellega kaasnenud purustava mõjuga pankrotilaine doominoefektile aitas oluliselt kaasa finantsaruandluse madal kvaliteet ja ebapiisav tähelepanu likviidsuse juhtimisega seotud küsimustele.
Käesolev kriis kammitseb meid veel sedavõrd, et pole tekkinud piisavat ajalist kaugust, mis võimaldaks näidata põhjusi ja tagajärgi kriisi kujunemisel ja möödumisel.
Vaatamata alles kujunevale ajaproovile, võib siiski näha kujunemas esimesi tõdemusi.
Ajalugu ei jää seisma
Areng jätkub. Väliskeskkond on muutumas. Valitsenud tasakaal on rikutud. Paljude seni toimivatena tundunud põhimõtete kohasus pannakse muutuvates oludes proovile. Elu meie ümber pulbitseb. Ressursid otsivad uut tasakaalulahendit. Tekivad uued proovikivid, kaovad senised võimalused. Viimased nädalad on andnud plejaadi märgitähendusega uudiseid. Üleilmsed lained rulluvad lahti Euroopas, mõjutades järellainetusena otseselt siinse maanurga elukorraldust.
• Kaubamärgist Volvo on saamas tuntuim Hiina automark. Ford Motor Company müüs osaluse Zhejiang Geely Holding Grouple 1,8 miljardi dollari eest1. Esialgu jääb tootmine Rootsi. Laienemisplaanid näevad ette koostetehase ehitamise Hiinasse.
• «Euroopa majandustel on risk olla teises liigas, mitte esimeses koos USA ja Aasiaga,» vahendas EUbusiness2 rahvusvahelise valuutafondi (IMF) juhi Dominique Strauss-Kahni seisukohta. «Majanduse taastumine on kiire maailma mõnes osas, näiteks Aasias. See pole väga halb Ladina-Ameerikas ning tõenäoliselt kiireneb USAs,» ütles IMFi juht. «Aga Euroopa? Euroopa jääb praegu endiselt maha.».
Strauss-Kahni hinnangul on tõenäosus, et kui eurooplased ei tegutse kiiresti, siis 10 või 20 aasta pärast käib võitlus USA ja Aasia vahel, samas kui Euroopa jäetakse kõrvale.
Eesti ei saa eirata probleeme, mis on Vanas Maailmas juba aktuaalsed või muutvad selleks järgmisel dekaadil.
Teatud konservatiivsus ja turvalisustaotlus sotsiaalküsimustes on väärtused, mis on omased kõigile Euroopa Liidu liikmesriikidele. See on majanduspoliitika üks aspekt.
On ka teine aspekt: elanikkond vananeb nii hästi Eestis kui ka ülejäänud Euroopas, seetõttu tuleb seniseid toimemudeleid ümber hinnata.
Tuleb eeldada, et senised paradigmad muutuvad. On kolmaski aspekt: registreeritud töötute tipp Eestis võib jääda 2010. aasta 12. nädalasse.
Aprilli alguseks oli töötuse tipptase – 95 244 inimest vähenenud 158 inimese jagu (3). Majanduskeskkonnas esinenud ja tulevad muutused tingivad senisest suuremas mahus ümberõpet. Elukestev õpe saab uue sisu ja muutub meie väärtushinnangute osaks. Ümber õppida tuleb erialadel, mida me pole väga tähelegi pannud, sest senised erialad ei pruugi töökäsi senises mahus enam vajada.
• Eesti Inimarengu Aruande (4) kohaselt on Kesk-Eestist saanud ääremaa. Kas see on karm, aga õiglane hinnang väljakujunenud olukorrale või trendi algus, mille kujunemisest sotsiaalteadlased teada andsid?
Loodetavasti on tegemist viimasega. Järelikult eksisteerib oht, et trendi põhjustavad asjaolud süvenevad ja teadvustatud kuvand kinnistub.
Muuseas, Järvamaal on rändesaldo kordaja Eesti maakondadest nõrgim. Aruande koostajad sedastavad kokkuvõtteks: «Paljudel juhtudel leitakse regionaalsetele probleemidele lahendused individuaalsel tasandil – kodu ja koduümbrust kauniks tehes, ise aktiivne ettevõtja ja/või seltsitegelane olles. Negatiivse stsenaariumi järgi tähendab individuaalne lahendus aga väljarännet regioonist, mille elukeskkond inimesi ei rahulda.»
Seega saab regiooni rändesaldot käsitleda ka kui elanike elu- ja töökeskkonnale antava praktilise hinnangu üht olulisimat indikaatorit.
Aeg on ainus
ambitsioonideta kriitik
Aset peab leidma kohandumine väliskeskkonna muutustega. Kohandumine on proovikivi meile, siin ja praegu. Maakonnakeskusena on Paidel mängida roll, mida on raske üle hinnata.
Arenguimpulsi loomiseks vajame muudatusi senises ressursijaotuses. Raha on tarvis kontsentreerida teisiti kui seni.
Üks võimalus on alustada riigihalduse reformiga, tõmmates kaasa naabrid ja keskvalitsuse. Selleks vajame muu hulgas pikaajalist plaani – strateegiat, mis hõlmaks nii sotsiaalvaldkonda kui ka linnamajandust.
Reform mõtestaks Paide rolli maakonnas kõrvuti teiste omavalitsusüksustega. Leevendaks väljakujunenud majandusstruktuuri nõrkust. Pakuks uue toimemudeli Järvamaale ja teistele maakondadele Eesti haldusterritoriaalses jaotuses. Näeks Eesti rolli Euroopas.
Strateegia põhialuseks peaks olema demograafiline uuring, mis toob välja elanikkonna hoiakute süvahoovused.
Vajame teadmisi, mis võimaldaksid tegutseda avalikes huvides ja tasakaalustada huvirühmade seisukohti. Paide ei tohi kujuneda soovmõtlemise keskuseks.
Tõsiseltvõetavaid hinnanguid on võimalik anda 15-,20- ja 25aastaste tsüklite analüüsi järel. Lühiajalisem vaade võib osutuda moonutatuks majandustsükli või konjunktuuri mõjust.
Analüüsides tuleb näha ja mõista tervikut. Kriisi taustal omandab erilise tähtsuse avaliku sektori rahandus.
Valitsemissektor saab valdava osa tuludest maksudena ning kasutab neid valitsemisfunktsioonide täitmisega seotud kulude rahastamiseks.
Tähelepanu väärib valitsemissektori kahe allsektori – keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste rahanduspositsiooni erinevus.
Küsimus on tugevusvarus. Praeguseni oleme Eestis hästi hakkama saanud. Vähenenud tugevusvaru vajab taastamist. Ülemäärane võlakoormus, pingeline või puudujäägiga eelarve ning reservide puudumine on sellel teel kohalikele omavalitsusüksustele suur takistus.
Pikaajalises vaates peavad tulud olema kuludega võrreldes ülekaalus. Positiivse majanduskasvu ja kõrge tööhõive aegadel tuleb koguda reserve, vaid siis saab kriisiaastatel lubada eelarve mõõdukat puudujääki.
Piisava rahatagavarata võivad avaliku sektori üksused, olgu need siis vald, linn või riik, sattuda olukorda, mis laiemale avalikkusele on üllatav ning mida tavapärase arenguna aktsepteerida on raske.
Lahendusi on rohkem kui üks
Praegui püütakse sageli jätta muljet, et kõik senised valikud on olnud ainuvõimalikud. Tegelikud hinnangud kujunenud olukorrale näitavad sageli seniste valikute nõrkust, seepärast esitagem küsimusi ja nähkem võimalikke alternatiive.
Mis on meie küla, valla, linna, maakonna või riigi tugevused, siht või eesmärk? Kuidas need haakuvad sinu või minu lootustega? Millega eristume kaasteelistest? Mis on meie (konkurentsi)eelis?
Valikute rohkus on meie tugevus. Niisamuti nagu hoiak, et oleme kohanejad, ellujääjad, ettevõtlikud ja pealehakkajad, kannatlikud ja jonnakad.
Vajame teadmisi, mis võimaldaksid tegutseda avalikes huvides ja tasakaalustada huvirühmade seisukohti. Paide ei tohi kujuneda soovmõtlemise keskuseks.
1 http://dealbook.blogs.nytimes.com/2010/03/28/geely-of-china-agrees-to-buy-volvo-from-ford/#more-200377
2 http://www.eubusiness.com/news-eu/imf-us-asia-romania.3xv
3 http://www.tootukassa.ee/public/0104_seis.xls
4 http://www.kogu.ee/public/eia2009/EIA2009redis.pdf
Kurmet Ojamaa
Paide linnavolikogu IRLi fraktsiooni liige
