Tänavu esimest korda pääsevad Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonda riigieksami tulemusi arvestamata need, kes sooritavad akadeemilise testi vähemalt 80 punktile 100st.

Kui lihtne või raske on akadeemilist testi lahendada, proovisid Heli Markson Paide ühisgümnaasiumist, Aveliis Lengert Türi gümnaasiumist ja Anni Proosa Paide gümnaasiumist.

Raskeid ülesandeid jagus

Koolid soovitasid neid kui tublisid õppureid, keda võiksid huvitada ka sotsiaalteadused. Heli ja Aveliis lõpetavad kooli koguni hõbemedaliga.

Ligi kaks tundi ragistasid ajusid Aveliis ja Heli, Anni lõpetas neist pool tundi hiljem. Seega ajast puudust polnud, sest kokku võib testile kulutada kolm tundi.

Hiljem tunnistasid nad, et test oli tõesti raske. «Võib–olla oleks hommiku poole parem olnud, praegu tulid matemaatika riigieksami tulemused ka ja pea oli igasuguseid mõtteid täis,» lausus Aveliis.

Aveliisi meelest oli eriti raske andmete piisavuse osa, kus tuli leida väide või väited, mida kasutada ülesande lahendamisel.

Helile ei meeldinud ruumilise mõtlemise ülesanded. Ühelt mustvalgelt pildilt nad korrapärast viisnurka kumbki üles ei leidnudki.

Informeerituse osas ei teadnud Heli, kes on Hollandi peaminister. «Üks nimi oli tuttav,» märkis ta.

Anni lausus, et eks testi alaosad sobi inimeseti erinevalt. «Näiteks keeleosa oli mulle lihtsam, kuid matemaatika ja ruumiline mõtlemine läksid kõige hullemini,» lausus ta.

Head tulemust raske saada

Eriti raske oli Annilegi andmete piisavuse osa. «Osale sain pihta, teiste juures mõtlesin ja aretasin, mis värk on,» lausus ta. «Eesti keel oli suhteliselt normaalne, kuid sõnad «skreeper», «polder» – mul pole õrna aimugi, mis need tähendavad, panin bingot.»

Aveliis märkis, et tema meelest on eestikeelse teksti mõistmise kontroll õigustatud, kuid ruumilise ja matemaatilise mõtlemise vajalikkuses ta kahtleb.

Aveliis, Heli ja Anni leidsid, et akadeemiline test siiski nende ülikoolivalmidust ei mõõda.

Kõik olid sama meelt, et akadeemilise testi eest 80 punkti saada on ikka suur saavutus. «Need, kes saavad 80 punkti kätte, pole mingid keskmised või tavapärased nagu mina, nad on minust kõvasti targemad,» lausus Anni.

Heli teada võib–olla kaks inimest sajast kogub üle 80 punkti. «Olen kuulnud, et 50 protsenti punktidest on juba hea tulemus,» lisas ta.

TULEMUSED

(kõige rohkem oli õigeid vastuseid diagrammi/tabeli/jooniste osas – 71% kõigist selles osa üleannetest, järgnes sõnavara 68% ja matemaatika 59%)

«Olen üllatunud, ei oodanud nii head tulemust. Arvasin, et läheb hullemini. Uuesti tehes tuleks kindlasti paremini välja.»

Anni: 47%

Kõige rohkem õigeid vastuseid oli sõnavara osas – 63%, järgnes diagramm/tabel/joonis 59% ja seejärel võõrkeel 50%)

«See on hea tulemus küll. Mõtlesin, et ei saanud 40 protsentigi täis. Nüüd on kindlam tunne minna seda testi uuesti tegema. Ülesanded on tuttavad ja äkki tõesti tuleb mõni eelmise aasta ülesannegi sisse.»

Aveliis: 38%

Kõige rohkem õigeid vastuseid diagramm/tabeli/jooniste osas – 71%, järgnesid sõnavara 58% ja matemaatika 35%)

«See on kehv tulemus, ikka üle 40 protsendi võiks olla. Tegin seda natuke ülejala, jätsin paljudele küsimustele vastamata, ei tea ise ka, miks. Uuesti tehes läheks kindlasti paremini.»

 

NB! Heli, Anni ja Aveliisi õigete vastuste protsent on arvutatud, lähtudes õigete ja valede vastuste hulgast (nt 50 õiget vastust 150 ülesandest on 33%).

Ülikoolis võrdsustatakse punktide arvutamisel kõik testi osad. Esiteks seetõttu, et testi alaosades on erinev arv ülesandeid, kuid punkte annavad osad sama palju. Teiseks lähtutakse võrdsustamisel ka alaosade raskusest.

 

MIS ON AKADEEMILINE TEST

Akadeemiline test on kirjalik valikvastustega test, mille soorituseks on plaanitud kolm tundi.

Kokku on 150 ülesannet, mis jagunevad kaheksaks: tabelid, diagrammid, joonised, andmete piisavus, matemaatika, võõrkeel, sõnavara, teksti mõistmine, ruumiline mõtlemine, informeeritus/teadmised.

Akadeemilist testi on eritingimustel oodatud sooritama ennekõike need andekad noored, kel on soov Tartu Ülikooli astuda, kuid kel on mingil põhjusel ebaõnnestunud või jäänud sooritamata soovitud õppekavale kandideerimiseks vajalikud riigieksamid.

Riigieksamite tulemusi arvestamata ja sisseastumiseksamiteta võetakse vabalt valitud erialale vastu kõik need üliõpilaskandidaadid, kes on sooritanud akadeemilise testi vähemalt 80,0 punktile 100st.

Sotsiaalteaduskonna sisseastumiseksamina peab erialakatsele pääsuks olema akadeemilise testi tulemus vähemalt 40 punkti.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5