Nii Elite kui ka Tartu Ülikooli kliinikumi koduleht kutsuvad doonoriteks tingimustele vastavaid mehi ja naisi. Tingimused on kliinikuti erinevad.

Elite kliinik ootab naisi, kel on vanust kuni 32 eluaastat, vähemalt keskharidusega ja on sünnitanud terve lapse. TÜ kliinikumi naistekliinik võtab doonoriks kuni 35aastasi terveid naisi.

Soovitud spermadoonorite vanuseks märgib Elite kodulehel vahemikku 19 – 38 aastat. Samuti peavad mehed soovima ja tahtma osutada abi viljatutele paaridele, olema terve ja heade spermanäitajatega.

Doonorikandidaadid läbivad kliiniku kulul põhjalikud analüüsid ja täidavad küsimustiku. Doonori isikuandmeid ei avalikustata, retsipiendid saavad näha vaid doonorite teatud füüsilisi ja kliinilisi näitajad (kaal, pikkus, silmade ja juuste värv, veregrupp, reesusfaktor), haridust ja rahvuslikku kuuluvust.

Samuti ei fikseerita doneerimist kusagil haigusloos. Eesti seadused ei luba doonoril uurida, mis sai tema rakust, ja retsipientidel pole võimalik välja selgitada, kelle rakku kasutati.

Kõigepealt tuleb meestel anda spermaanalüüs. Elite arendusjuhi Kristina Tubli ütlust mööda luuakse spermadoonorile vaba õhkkond.

Elite kliinikus on selleks eraldi tuba, kust ei puudu teler, videomakk, ajakirjad ja mugav tool, samast ruumist pääseb otse ka WCsse, nii et privaatsus on tagatud.

Nimetatud toa kõrval asub labor, kus asutakse tehtud donatsiooni lähemalt uurima, mis selekteerib välja need, kelle spermanäitajad on head.

Munarakudoonorite puhul valitakse pärast uuringuid välja sobiv kandidaat, kellele tehakse munasarjade stimulatsioon. Sellest sõltub, kellelt saab lõpuks sobivaid rakke.

Dr Andrei Sõritsa lükkab ümber müüdi, justkui munarakke annetanud naised pole võimelised hiljem arstiabita rasestuma ja lapsi sünnitama. «Pigem vastupidi, sest kasutatavad hormoonid on sünteetilised analoogid nendele hormoonidele, mida produtseerib naise organism,» lausus ta.

Paljud muretsevad protseduuride ohutuse pärast, kuid ka see hirm pole põhjendatud. Naistearst Andrei Sõritsa ütlust mööda sündis esimene laps munarakudoonorluse teel 1996. aastal ja kümne aasta jooksul pole olnud ühtegi tüsistustega juhtumit.

Ühest doonorist on Eesti seaduste järgi lubatud kuus last, et vältida ühest inimesest tulnud suurt laste hulka, kes võivad teadmatuses teineteisega abielluda. «Tegelikult on see kriteerium päris range, sest epidemioloogilised uuringud näitavad, et Eestis pole ohtlik ka kuni 14 last ühest doonorist,» lausus Sõritsa.

Doonorid saavad spermaloovutuse eest 800 krooni hüvitist. See makstakse välja kahes järgus: loovutamise järel 200 krooni ühe korra eest ja pärast loovutamisaja lõppu 600 krooni iga korra eest. Seda ainult juhul, kui ka siis läbiviidavad infektsioonide analüüsid on korras.

Munarakudoonoritel on õigus 10 000 krooni suurusele hüvitisele.