Kui kuulata jutte eestlaste alkoholilembusest, jääb mulje, et inimesed ei oska sugugi piiri pidada.

Üldistada ei tahaks, kuid samas on ju näha, et paljud inimesed ei tule piiripidamisega toime.

On hulk neid, kes enda meelest teavad oma piire hästi, kuid pole päris teadlikud tarvitatud kogusega kaasnevatest riskidest.

Võtame kas või lapseootel naised. Liiga sageli kuuleb, et ega vaikne õhtupoolik koos sõprade ja veinipudeliga midagi tee. Uurimused pole kinnitanud mingisuguse koguse ohutust lootele, nii et õige piir on hoiduda alkoholist täielikult.

Lisaks ei tohi unustada, et alkoholi üks mõju on tundlikkuse hägustumine ehk siis muutub ka arusaamine selge peaga seatud piiridest.

Kuidas on eestlaste alkoholitarbimine muutunud?

Alkoholi tarvitamine on järjepidevas kasvus. Konjuk­tuuri instituudi andmeil tarvitati aastal 2004 ühe elaniku kohta, imikud kaasa arvatud, 10,8 liitrit absoluutalkoholi. Aastal 2005 oli see näit tõusnud 11 liitrini.

Vahel on välja toodud ka arvestus üle 15aastaste kodanike seas, sel juhul on kogus 13,5 liitrit.

Milliseid riske toob kaasa alkohol?

Alkohol põhjustab üle 60 haiguse ja tervisekahju, kaasa arvatud õnnetused ja vigastused, mentaalsed ja käitumuslikud häired, vähk, ja südamehaigused. Euroopas on 7,4 protsenti tervisehädadest ja enneaegsest surmast seotud alkoholiga.

Vähe teatakse näiteks, et alkohol tekitab vähki. Juba mainisin alkoholi mõju lootele.

Oluline on mõista, et alkohol ei sea ohtu ainult hetketarvitajat. Alkoholist tulenev kahju mõjutab ka mittejoojaid. Valdav osa juhtumitest, millega tegelevad meie esmaabipunktid ja politsei, on seotud joomisega.

Arve Euroopast: umbes 60 000 alakaalulist sündi; üle 9 miljoni lapse, kes elab alkoholist mõjutatud perekonnas; 10 000 süütut joobes juhtide ohvrit Euroopa teedel ja 2000 mõrva igal aastal.

Peame meeles, et alkoholiga kaasnevat koormust võib kergesti ära hoida. See ju sõltub inimese otsusest.

Tihti hoiatatakse, et alkoholist on kerge sõltuvusse jääda. Kui tõsine see oht siis ikkagi on?

Ülddefinitsiooni järgi on alkohol legaalne sõltuvusaine, mis tekitab sõltuvust juba suhteliselt väikestes kogustes.

Sõltub inimese eripäradest, mida ta ei oska ju ette näha. Põeme paraku ka kultuurilist ja sotsiaalset sõltuvust, mis väljendub selles, et sõpradega ilma alkoholita koos istuda on justkui poolik.

Kogu ühiskond on alkoholist sõltuvuses. Toon näite. Möödunud aastal kutsusime presidenti üles korraldama vabariigi aastapäeva pidustust alkoholivabalt.

Head tahet ja nõustumist oli palju, kuid suurel määral jäi asi nii–öelda protokolli taha. Nii ju lihtsalt tehakse, kuidas meie saame teistmoodi.

Selline paratamatus tapab Eestis igal aastal umbes 2000 tööealist inimest.

Kuidas on seotud alkoholireklaamid ja tegelik tarbimine?

Pooldame kindlasti alkoholireklaami keelustamist. See, et reklaamime ainet, mille tarvitamine toob ühiskonnale nii suure koormuse, on ju täiesti absurdne.

Rahvusvahelised uurimused kinnitavad, et reklaam suurendab alkoholilembust just noorte seas. Minu meelest peaks see olema küllaldane argument, et reklaami keelustada.

Tõsi ju on, et riigikassasse tuleb alkoholimüügist umbes kaks miljardit krooni maksudena, nii et rahaliselt riigile justkui kasulikki. Kuid tõsiasi on, et alkoholiga seondub kahju ulatub umbes 10 – 12 miljardi kroonini.

Mis juhtub siis, kui midagi ei muutu?

Maailma terviseorganisatsioon (WHO) on seadnud liikmesriikidele eesmärgi viia aastaks 2015 alkoholitarvitamine kuue liitrini ühe elaniku kohta.

Meil on tõsiselt pikk tee minna ja hetkeolukorda arvestades tundub, et liigume vales suunas. Meie kogused on WHO andmeil selgelt ühe rahva eksistentsile ohtlikud.

Kui Eesti rahvas tahab püsima jääda, olla rahvana terve ja edukas, on muudatust kindlasti vaja. Terve rahvana koos on keeruline õppida, kuid peaksime vaatamata ajaloole, mis räägib rahvastest, kelle väljasuremises on alkohol etendanud oma osa.

Kollektiivse aru pähe võtmise üks võimalus on muuta alkoholipoliitikat, mis on vähemalt oluline algus. Kuid peamiselt taandub ikkagi kõik selleni, kuidas käitume ise ja kuidas õpetame oma lapsi.

Tähtis on ka mõista, et karskusliikumine pole millegi vastu, vaid tervisliku eluviisi poolt.

Milline on teie suhe alkoholiga?

Olen olnud eluaeg täiskarsklane. Peale ühe nooruses läbielatud juhtumi, mis ainult kinnitas minu otsust elada alkoholivaba elu.

Mäletan, et mõtlesin siis, miks peaks keegi pärast ühekordset tarvitamist alkoholi veel kord proovima.

ALKOHOLIVABA EESTI