Rebruk Farmi juhatuse liige Alo Salm lausus, et kuus aastat tagasi avas ettevõte Roosna–Allikul esimesena Eestis ümberehitatud piimakarjalauda, milliseid on viimastel aastatel palju tehtud. «Nüüd oleme esimesed, kes investeerivad lihaveiselauta nii palju,» sõnas ta.

Veised karjamaale ei pääse

Salm selgitas, et Rebruk Farm on loomakasvatuse esirinnas seetõttu, et omanikud on olnud julged investeerima. «Investeeringuvajadused on põllumajanduses suured, kuid alati ei jätku raha,» sõnas ta.

Salm tunnistas, et Pala külla rajatud Virika Farm läks maksma rohkem, kui esialgu oli kavas. «Olime arvestanud Euroopa Liidu investeeringutoetusega, kuid need summad on Eestis juba otsas,» selgitas ta. «Seega jäi meil oma kanda 2,3 miljonit krooni plaanitust rohkem.»

Eile oli Virika laut veel loomadest tühi, kuid mahutab 400 lihaveist, kes tuuakse sinna nelja või viie kuu vanuselt ligi sajakilostena. Aasta kuni poolteise pärast, kui neid laudast lihakombinaati viiakse, kaaluvad nad kuni 800 kilogrammi.

Salm selgitas, et lihaveiseid karjamaale ei lasta, sest see vähendaks juurdekasvu. «Ega neile olegi tarvis kaasa tunda, näiteks sellise palava ilmaga on loomad palju parema meelega jahedas laudas kui karjamaal lõõskava päikese käes,» ütles ta.

Sõnnik pumbatakse Virikal läheduses asuvasse hiiglaslikku sõnnikuhoidlasse, mis meenutab linlasele basseini ja peab ka vett.

Salmi ütlust mööda on sõnnikuhoidla nii suur põhjusel, et kui tootmine laieneb, mahub sinna kogu aasta sõnnik ära.

Puidutööstuse kasum läheb põllumajandusse

Lauda sisseseadete valikul lähtus ettevõte sellest, et inimjõudu läheks tarvis võimalikult vähe. «Väga raske on leida uusi töötajaid,» põhjendas Salm.

Salm selgitas, et lihatõugu veis tähendab, et lehmad on aretatud lihaloomadeks, mitte piimaandjaiks, nii et kasvavad palju suuremaks ja liha on hea. «Korralikust veiselihast on Eesti turul praegu ka puudus,» märkis ta.

Salm tunnistas, et veiseliha on viimasel ajal kallinenud ja kallineb veelgi, sest on võrreldes sealihaga tervislikum.

Järva maavalitsuse arendus– ja planeeringuosakonna juhataja Toomas Tippi meelest on Rebruki omanikud näidanud, et oskavad turumuutusi ette näha ja raha õigesse kohta paigutada. «Ka on veiseliha hind kaua madalseisus olnud, aga nüüd tõusuteele pöördunud,» lisas ta.

Tippi kiitis Rebruki välismaa investorit, kes ei vii puidutööstuse kasumit Eestist välja, vaid paigutab selle siin põllumajandusse. «See on pikaajaline kasumit andev investeering,» tunnustas Tippi.

TEAVE