Õpetaja portfell vahetus diplomaadi mapi vastu

Kelleks tahtsite saada, kui väike olite?

Ühes kirjandis kirjutasin, et tahan saada lenduriks. Mäletan, et õpetaja tõi teistele eeskujuks, kui põhjalikult olin välja uurinud, mida lendur peab tegema.

Kas te kõrgust ei kartnud?

Siis ei kartnud, nüüd võib–olla on koos ajaga tulnud ka väike kõrgusekartus.

Unistasite lendamisest, aga lendurit teist ikkagi ei saanud.

Keskkooli lõpuklassis käis korraks peast läbi mõte õppida diplomaadiks. Kui mulle selgitati, et seda ametit õpitakse Moskvas, 300 inimest konkureerib ühele kohale, peab olema tugev seljatagune ja soovitaja, matsin mõtte ruttu maha.

Õpetajakutset sain lähedalt jälgida, sest mu ema ja onu olid pedagoogid. (Ema Juta Rundu õpetas eesti keelt ja kirjandust, onu Gunhard–Meelik Rundu oli koolijuht – toim).

Arvasin, et ega minust koolmeistrit nagunii saa, aga läks nii, et töötasin Aravete keskkoolis matemaatika– ja füüsikaõpetajana peaaegu kümme aastat.

Olite reaalainete õpetaja. Kas peategi end realistiks või leiate end vahel ka pilvedest?

Rohkem vist kaldun olema kahe jalaga maa peal, kuigi vahel on see keeruline. Kooliajal meeldisid mulle ka humanitaarained.

Reaalainete valdkond tundus nõukogude aja lõpus poliitiliselt neutraalsem. Matemaatikas, füüsikas ja arvutiõpetuses oli poliitilist dimensiooni vähem. Kindlasti oli ka teisi põhjusi, mis said erialavalikul määravaks.

Hiljem valisite ikkagi diplomaadi elukutse. Kui palju oli selles valikus juhust?

Eks natuke ikka oli. Taasiseseisvunud Eestis avati diplomaatide kool ja kuulutati välja konkurss. Kuigi ma polnud õpetajatööst tüdinenud, otsustasin proovida. Olin selle asja peale ju kunagi varemgi mõelnud.

Läks nii, et sattusin esimesele statsionaarsele kursusele. Enne seda oli olnud ka kaugõppekursusi. Õpingud algasid 1992. aasta märtsis ja lõppesid jõulude ajal. Õpingute ajal pakuti alates maist välisministeeriumis praktikavõimalust.

Millised peavad olema saadiku isikuomadused ja eeldused?

Neid on väga palju, kõiki ei tule kindlasti meelde nimetada. Paljud isikuomadused on kas kaasa sündinud või välja arenenud. Paljut saab juurde õppida.

Väga oluline on suhtlemisoskus, oskus teisi kuulata, analüüsivõime, eristada olulist ebaolulisest. Tähtis on oma valdkonda, regiooni või asukohamaad tunda.

Kuivõrd on õpetajaoskustest praeguses ametis kasu olnud?

Ikka on. Psühholoogiat, pedagoogikat ja erinevate inimtüüpidega suhtlemist olen nii teoorias õppinud kui ka kümne aasta jooksul erinevates koolides praktikas järele proovinud.

Kooliklass on ju kirju kollektiiv, mille juhtimisel võib ette tulla igasuguseid olukordi.

Kui palju on teie töös administreerimist?

Mul on alati olnud õnn töötada väikese, aga tubli kollektiiviga. Kõige suurema administreerimise, töökorralduse ja suhtlemise kogemuse sain vast peamajas – välisministeeriumis. Juhtisin pressi– ja infoosakonda, kus töötas üle kahekümne inimese.

Väikeses, kolme–nelja töötajaga saatkonnas, kus kollektiiv on mõistev ja kõik on ühise asja eest väljas, on otsuseid lihtsam vastu võtta.Teisalt on väikses ringis palju ülesandeid ning need peab suutma õiglaselt ja optimaalselt ära jagada.

Kes valib meeskonna?

Diplomaatide valik käib atesteerimiskomisjoni kaudu. Kaasa saab rääkida, aga lõplik otsus kujuneb ikkagi komisjoni töö käigus.

Sekretär ja autojuht on tavaliselt kohalikud. Neid määrab ametisse suursaadik kooskõlas välisministeeriumiga.

Kui suur on Eesti saatkond Madridis?

Minuga kokku viis inimest: kolm Tallinnast ja kaks kohalikku. Peale minu on veel kaks diplomaati: üks tegeleb majanduse või äridiplomaatiaga nagu moodsamalt öeldakse, lisaks veel ka kultuuri ja Euroopa Liiduga seotud küsimused, aga teine konsulaarküsimuste ja raamatupidamisega.

Hispaania on suur, kuidas hakkama saate?

Meil on ka kaks aukonsulaati: üks asub 2000. aastast Barcelonas ja teine eelmisest aastast Sevillas.

Millal te hispaania keelt õppisite?

Diplomaatide koolis õppides oli kõigil võimalus läbida täiendõpe kusagil välismaal. Pooljuhuslikult või saatuse tahtel õnnestus mul koos ühe kaaslasega õppida aasta Hispaania diplomaatide koolis. Seal oli õppetöö hispaania keeles ja sellest ajast on mul ka see keel suus.

Kuivõrd on kohalikku keelt osata kohustuslik või iseenesestmõistetav?

Seda võib vaadata nii või teisiti. Väikeses riigis nagu Eesti näitab see austust meie riigi ja rahva vastu. Mida suurem riik – Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia – seda rohkem eeldatakse kohaliku keele oskamist. Igapäevatöös aitab keeleoskus vabalt jälgida kohalikke meediakanaleid, omandada operatiivset teavet selle kohta, mis riigi igapäevaelus juhtub, mis on aktuaalne.

Kergem on suhelda. Isegi siis, kui sa algul seda keelt hästi ei valda, on sinusse suhtumine tuntavalt sõbralikum ja soojem.

Kui pikk on teie tööpäev?

Erineva pikkusega. Tööpäeva sisse kuuluvad ka õhtused üritused: vastuvõtud, õhtusöögid, kohtumised ja avamised. Hispaanias algavad sellised üritused üsna hilja – kõige varem pool kaheksa.

Mööda neist ei pääse, sest diplomaat peab leidma aega suhteid luua ja hoida. Tihti tehakse riigi esindaja puudumisest omad järeldused.

Tööpäeva intensiivsus oleneb ka erinevatest visiitidest. Nende ettevalmistamisel tuleb töötada ka laupäeval ja pühapäeval.

Tean kolleege, kes nädalavahetusi kasutavadki töötegemiseks, sest siis on rahulikum, pole telefonikõnede laviini ja muid pisikohustusi nagu argipäeval.

Kui palju eestlasi elab Hispaanias?

Täpset arvu on võimatu öelda, sest eesti kodanikel pole kohustust registreerida oma alalist või ajutist viibimist välismaal.

Oleme kasutanud hispaanlaste statistikat. Nende andmetel umbes 800 eestlast on end registreerinud. Tegelik arv võib olla poole suurem, sest palju on üliõpilasi, kes tulevad vahetusprogrammidega üheks semestriks või õppeaastaks.

Marbellas juhtub aeg–ajalt midagi. Kui palju annavad selle kandi eestlased teile tööd?

Eks nii palju, kui meediasse satub. Aga ma ei saa öelda, et sealt oleks rohkem konsulaarjuhtumeid kui mõnest teisest piirkonnast.

Tunnistan, et ma pole veel Marbellas käinud. Tundmata kohalikke olusid, on raske öelda, aga eesti meediat lugedes tundub tõesti, et Maarjamaa kurikaelu on seal üsna palju liikvel.

Kohaliku politseistatistika põhjal on eestlaste osa kuritegudes üsna väike. See, et oleme mustas nimekirjas üsna tagaotsas, võib tuleneda ka meie väikesest rahvaarvust. Head reklaami need meedias kajastatud sündmused Eestile kindlasti ei tee.

Kuivõrd jääb aega mõne harrastusega tegeleda?

Ega väga jää. Võimalusi vahest oleks. Varem, kui vanemad poisid olid kaasas, tegime koos sporti. Nüüd on see tagaplaanil, ju olen siis laisaks jäänud.

Olite varem spordikohtunik.

Koerus sai kooliajal palju käsipalli mängida. Hiljem pedagoogilises instituudis õppides mängisin kooli meeskonnas. Sattusin vilistama noortetreeninguid. Võin vist öelda, et olin noortekohtunik.

Sain ka veidi koolitust ja mingi paber anti vist ka.

Kui tihti Hispaania kuulsat jalgpalli vaatamas käite?

Olen käinud vaatamas Real Madridi mänge nii FC Barcelona kui ka Müncheni Bayerni vastu. Seda elamust tasub vähemalt kord elus kogeda, siis tead, kuidas on 100 000 pealtvaatajaga koos hingata.

Hispaania diplomaatide koolis õppides sai Real mu lemmikmeeskonnaks.

Hispaanias on kõik pallimängualad tugevad: jalgpall, käsipall, korvpall. Hispaanlane naudib vaatemänge.

Ja härjavõitlust.

Härjavõitlus on siin «püha» ja. Keegi peale nende endi ei saa seda rahvuskultuuri hulka kuuluvat osa muuta. Loomulikult on neidki hispaanlasi, kes kunagi corridal ei käi.

Tuleb meelde, et Järvamaal taheti vist 2000. aastal korraldada Hispaania kuningriigi päevi koos corridaga, aga see jäi ära, sest leidis loomakaitsjate ja riigikogulaste tulist vastuseisu.

Hispaanlastele on muidugi palju keerulisem selgeks teha, et tegu on loomapiinamisega.

Millest peab diplomaat loobuma?

Diplomaat ei tohiks millegi negatiivsega silma paista, sest see võib kahjustada ka riigi mainet. Üldistest käitumisnormidest peab kinni pidama ning järgima asukohamaa seadusi, tavasid ja käitumisreegleid.

Loodan, et olen suutnud siiamaani seda teha.

Kuidas läheb Hispaania kuningal?

Kuningas Carlos I on lugupeetud inimene. Teda peetakse Franko–järgse Hispaania üleminekuaja tagatiseks. Rahvas armastab oma kuningat.

Kuninga pereliikmetega seonduvat kajastatakse järjekindlalt meedias. Nii kuninganna kui ka kaks printsessi ja kroonprints on Hispaanias väga populaarsed.

Millised sidemed on teil veel Järvamaaga?

Järvamaal veedetud aegu meenutan hea meelega. Alati on soe tunne, kui kohtan klassikaaslasi, endisi õpilasi või kolleege.

Kui Järva Teatajal veel võrguversiooni ei olnud, hoolitses mu ema selle eest, et oleksin Järvamaal tehtavaga kursis. Ta saatis mulle aeg–ajalt postiga ajalehti, praegu loen uudiseid internetist.

Kui vähegi võimalik, käin ema vaatamas.

Ka töökontakte on järvamaalastega olnud. Viimati käis põllumajandusministeeriumi delegatsiooniga Madridis Eesti põllumajandus–kaubanduskoja tolleaegne juhatuse esimees Ants Käärma ja riigikogulane Jaanus Marrandi.

Andres Rundu

Sündinud 1. aprillil 1960 Paides.

1978 lõpetas Koeru keskkooli.

1983 lõpetas Tallinna pedagoogilise instituudi.

1992–1993 õppis Eesti diplomaatide koolis ja täiendas end Madridi diplomaatide koolis.

1982 – 1984  Tallinna 54. keskkooli õpetaja.

1983 – 1992 Aravete keskkooli õpetaja.

1992 – 1995 välisministeeriumi välismajanduspoliitika osakonna büroodirektor.

1995 – 1997 majandusdiplomaat Eesti saatkonnas Viinis.

1997 – 2000 ajutine asjur Eesti saatkonnas Madridis.

2000 – 2004 välisministeeriumi pressi– ja infoosakonna peadirektor.

2004 – Eesti Vabariigi suursaadik Hispaania Kuningriigis ja Andorras.

Abielus, kolme poja isa.