Imavere vallas Jalalõpe külas kõrvalisse kohta jäävale väikesele Kikevere kalmistule on eelmise nädala lõpul leidnud tee inimesed, kes on teadmata ajendil ära lõhkunud 17 raudristi.
Kalmistu rahu rikkusid ristilõhkujad
5. mai 2007, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalmistust umbes poole kilomeetri kaugusel Humalasaare talus elavad ning rahupaika hooldavad Leili ja Lembit Ellermaa märkasid lõhutud riste esmaspäeva hommikul. «Peaaegu iga päev teen surnuaiale tiiru peale,» ütles Leili Ellermaa üleeile. «Laupäeval läksin siit ringiga, midagi ei näinud.»
Lõhutud ristid jäid ära viimata
Suuremalt jaolt on lõhkujate meelevalda jäänud riste kalmistu lõunaküljel, kaks suuremat ka vastasküljel. «Nii palju on, et ristid on ära lõhutud mahajäänud haudadelt, seal, kus pole enam koristatud,» täheldas Ellermaa.
Vandaalid need olla ei saanud, on nii Leili kui ka Lembit Ellermaa kindlad. «Minul pole usku, et vandaalid käisid, vandaal ei lähe ju kibuvitsapõõsasse riste otsima, vaatab ikka, kus lagedamal on, aga siin kõrval korrastatud platside peal pole lõhutud,» põhjendas Leili.
«Eks need vanarauaotsijad ikka olid, aga miski takistas, et jäid ära viimata: kus löödud oli, seal nad maas vedelesid,» lisas Lembit.
Niisuguseid raudriste loendasid Ellermaad kokku 17. Kaks suuremat paigutas Leili Ellermaa tähistama samas lähedal haudu, kuhu on inimese matnud vald. «Plaadid olid juba väga ära kulunud,» lisas ta. Teised viis Lembit Ellermaa kolmapäeval kindlasse kohta peitu. «Eks näis, kas hakkavad nüüd uusi lõhkuma,» arutles ta.
Et Kikevere kalmistule pääseb kahte teed kaudu, millest üks kulgeb küll Ellermaade majapidamisest mööda, ei oska nad esialgu kedagi kahtlustada. «Nii väike surnuaed, teada–tuntud inimesed, kes siin käivad,» sõnas Leili. «Võõras ei tule, ta ei teagi, et surnuaed siin on,» lisas Lembit.
Et Ellermaadele on vana kalmistu eluolu hästi teada, võib arvata juba sellestki, et rahupaiga eest kandis hoolt juba Lembit Ellermaa ema, seejärel tema vend ja nüüd üle kümne aasta tema oma abikaasaga. «Siin on mõni haud isegi sada kuni sada viiskümmend aastat vana,» teadis ta öelda.
Lembit Ellermaa mäletas veel, et tükk aega tagasi, kui Eestis oli nn vasekorjamise aeg, läksid ka Kikeverest vaskplaadid kaduma. «Neli–viis aastat tagasi kolm korda suvel jooksul kadusid lilled haudadelt,» lisas Leili. «Sai suurt kisa tehtud, järgmisel aastal see inimene surnuaeda enam ei tulnud.»
Praegusest ristijuhtumist andsid Ellermaad teada politseile ja vallavanem Jüri Ellramile, kes on kohapeal sündmuspaika üle vaatamas käinud.
Lõhkujate ajend tekitab küsimusi
Ellramgi on seda meelt, et Kikevere kalmistut juhuslik inimene üles ei leia. «See on väike kalmistu, aastas viis–kuus matmist ikka, suurest teest suhteliselt eemal, ühtegi viita me üles pannud pole,» lausus ta. «Suurus polegi määrav, oluline on tegu, mille ajendit ei oska pakkuda ega kellelegi näpuga näidata.»
Ellram märkis, et kui politseinike meelest on ristid jalaga puruks löödud, siis väga väikesed, see tähendab noored need lööjad siiski olla ei saanud. Kikevere kalmistu ajaloo kohta teadis Ellram öelda, et see on olnud kunagise õigeusu kiriku kalmistu, mis on praegu valla hooldada.
Kiriku põletasid maha taganevad punaarmeelased 1941. aasta 18. juulil. Selle asukohta tähistab Tallinna –Tartu maantee 106. kilomeetrile jäävas looduskaitsealuses Kikevere pargis mälestuskivi.
Teadaolevalt kasvavad pargis 1991. aastal Dalai laama ja 1992. aastal Pan–Euroopa liikumise juhi, Austria ja Ungari troonipärija Otto von Habsburgi istutatud tammed. Muinsuskaitseameti Järvamaa vaneminspektor Aino Pung ütles, et Kikevere kalmistu pole muinsuskaitse all.