Tööteel juhtunud õnnetus pole tööõnnetus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnu
Vare
Tööinspektsiooni nõunik
Ikka veel on levinud arvamus, et tööteel juhtunud õnnetus on tööõnnetus ja kannatanu saab hüvitiseks kogu palga kätte. Ometi muudeti töötervishoiu ja tööohutuse seadust juba 1. juulist 2003, seega kaks aastat tagasi, ja olukord haigusraha maksmisel on teine.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse 5. peatüki § 22 järgi on praegu tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis juhtus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.
Enne seadusemuudatust oli selles tööõnnetuse määratluse loetelus ka tööteel aset leidnud õnnetus. Tööteel juhtus sadu tööõnnetusi aastas: näiteks 2002. aastal oli neid viimase kümne aasta maksimumina 918, 1996. aastal miinimumina 370. Kõik need sajad inimesed said 100% hüvitist, sest tegemist oli seaduse järgi tööõnnetusega.
Ajutise töövõimetuse hüvitis on rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb ajutise töövabastuse tõttu saamata sotsiaalmaksuga maksustatud tulu.
Ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse töövõimetuslehe alusel inimestele, kes on kindlustatud tööandja või võlaõigusliku lepingupartneri kaudu või füüsilisest isikust ettevõtjana.
Haigekassa arvutab ajutise töövõimetuse hüvitise maksu– ja tolliametist saadavate sotsiaalmaksu maksmist puudutavate andmete alusel. Hüvitist hakatakse maksma esmase lehe korral teisest päevast, järgneva lehe puhul esimesest päevast. Hüvitist makstakse kuni 182 päeva.
Seadusemuudatuse järgi saavad tööteel õnnetusse sattunud inimesed nüüd, juba üle kahe aasta haigushüvitist 80% oma ametlikust sissetulekust, nagu tavalise haiguse korral.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmisega muudeti tööõnnetuse mõistet eesmärgiga jätta välja õnnetused tööteel.
Eurostati tööõnnetuste registreerimise ja uurimise metoodika (ESAW) ja ILO (Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni) käsitluse kohaselt tööteel juhtunud õnnetust ei loeta tööõnnetuseks, sest tegemist ei ole tööandja vastutusega. Ei saa ju tööandja vastutada, milline on töötee või mis sellel juhtub.
Veel üks täpsustus, mis on vajalik mõistmaks, miks kõik tööl juhtunud õnnetused ei ole tööõnnetused seaduse mõistes. Seadus reguleerib töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate tööle esitatavaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.
Samuti laiendatakse töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid vangide tööle ning õpilaste ja üliõpilaste tööle õppepraktikal ning juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle.