Miks vajame diabeedikabinetti?
Mida aeg edasi, seda enam kogu maailmas ja muidugi ka Eestis suureneb oht
haigestuda diabeeti.
Et teise tüübi diabeet on pärilik haigus, suurendab osal inimestel juba see
haigestumisohtu. Oma geneetilise koodi tõttu kanname kõik endas viitsütikuga
pommi – haiguse avaldumiseks on vaja lihtsalt teatud riskifaktoreid.
Diabeedi puhul on see ülekaalulisus.
Ülekaalulisus on kujunenud juba ülemaailmseks probleemiks ning kõige halvem
on see, et kahetsusväärselt palju on ülekaalulisi noori.
Vaadake tänaval, kui palju on ümaraid lapsi, eriti tütarlapsi. Noored
kalduvad liigset kehakaalu pidama kosmeetiliseks probleemiks, tegelikult on see
ränk meditsiiniline probleem.
Praegu räägitakse ju palju tervislikust eluviisist, kuidas siis asjad
ikkagi hullemaks lähevad?
Häda on eelkõige meie elustiilis, kus valitseb toiduküllus ja liikumispuudus.
Saame endale lubada süüa rohkem, kui on tarvis, ja liigume vähem, kui on tarvis
– nii need ülekilod tulevadki.
Energeetilises plaanis tekib ülekaal siis, kui sissetulekud ületavad
väljaminekuid. Kui 100 aastat tagasi tehti enamik töid käsitsi, on nüüd selleks
masinad ja ennast tuleb vähem liigutada.
Meie elukommetest sõltub, kas geneetiline viga tuleb välja või mitte.
Harjumus laisk olla ja mitte mõelda oma tervisekäitumisele on ka põhjus, miks
meil on nii palju diabeeti.
Kui palju on Eestis diabeetikuid?
Umbes 70 000. See on väga suur hulk, kui arvestada sellega, et 13 aastat
tagasi oli haigestunuid 22 000.
Diabeedi diagnoosimine sõltub sellestki, kui palju oskavad perearstid sellele
mõelda. Teise tüübi puhul on enamasti nii, et komplikatsioonid, nagu
südameinfarkt või ajuinsult, avalduvad enne, kui pannakse diagnoos. Lihtsalt
enne ei tulda selle peale, et inimene võiks põdeda diabeeti.
1992. aastal diagnoositi Eestis igal aastal ligi 3000 uut haiget, aga 2005.
aastal juba ligi 5500 haiget. See on hirmutavalt suur hulk.
Mida diabeet endaga kaasa toob?
Diabeet kahjustab suuri ja väikseid veresooni. Väikeste veresoonte
kahjustused avalduvad silmades ja see võib lõppeda pimedaks jäämisega. Diabeet
ongi meil pimedaks jäämise põhjustest esikohal.
Siis neerukahjustus neerupuudulikkuse väljakujunemisega, ka gangreen
jalgades, südameinfarkt, insult – need on kõik diabeedi kaugele ulatunud
tüsistused.
Et diabeetikute hulk kogu aeg suureneb, suureneb järelikult ka inimeste hulk,
kes on töövõimetud ja kelle elukvaliteet langeb.
Diabeetikute ja ülekaaluliste abistamiseks loodud kabinet peaks püüdma
olukorda leevendada.
Mida kabinetis tehakse?
Diabeedikabinetil on kolm ülesannet: nõustada diabeetikuid, kes on juba
haiged, aidata neil ennetada tüsistusi ja anda abi neile, kellel on oht diabeeti
haigestuda.
Ennetaval poolel on diabeetiku elus suur osa ja tähtsal kohal on siin
jalaravi. Kui diabeetik jalgu õigesti ei hoolda, on tulemus gangreen – jalgu
tuleb hoida piltlikult öeldes nagu silmatera.
Diabeet on haigus, mis kestab elu lõpuni. Eesmärk on hoida diabeeti
haigestunu elukvaliteeti nii kõrgel kui võimalik, et inimene jõuaks elutee lõppu
nägijana ja omal jalgel.
Selleks et haige endaga hästi hakkama saaks, tuleb teda juhendada, kuidas
kontrollida toitumist ja tunnetada organismi.
Kuidas aitab kabinet neid, kes pole diabeetikud?
Aidata saab ikka ainult neid inimesi, kes tahavad abi saada ja on huvitatud
oma elu muutma.
Saame nõustada toitumise ja normaalse kehakaalu saavutamise suhtes. Mingit
abi pole sellest, kui inimene hakkab ühel päeval lihtsalt nälgima, niisugust
kehakaalu alandamist meditsiiniliselt õigeks pidada ei saa.
On ka inimesi, kes teavad, kuidas tuleks toituda ja kui palju liikuda, kuid
nad ei rakenda seda oma elus erinevatel põhjustel.
On neid, kellel on kodust saadud harjumus süüa palju ja rammusaid toite ning
on ka inimesi, kelle töö ei toeta tervislikku eluviisi.
Kui noorel inimesel on ülekaal, siis ta on energiline ega saa aru, millist
koormust ta endaga kaasas kannab.
Aga proovige käia 15kilose kotiga – kui reisimees sellise ära võtab, saab ta
puhata. Tüse inimene veab oma koormat kogu aeg. Eriti halb on niinimetatud
sisemine rasv, mis kujutab endast hormonaalselt aktiivset süsteemi ja on
inimesele ohtlik.
Pole mõtet öelda, et sööme sõbrannaga ühepalju, tema on sale ja mina paks –
igaühel on oma geneetiline takt, millega tuleb arvestada.
Iga liigse kiloga tuleb võidelda, selleks püüamegi diabeedikabinetis inimesi
motiveerida.
Kui aktiivset huvi kabineti külastamise vastu ootate?
See, et Paides kabinet avatakse, on suurepärane. Kui altilt inimesed sellega
kaasa tulevad, näitab muidugi aeg.
Teiste kabinettide näitel võib öelda, et kõik sõltub inimesest endast. Kui ta
tahab oma tervise eest hoolt kanda, peab tervisekäitumine kujunema
elustiiliks.
Kabineti teenuste eest tasub haigekassa, arvan, et see on üks mõistlik viis
maksumaksja raha kasutada.
Põhivarustus on olemas, samuti hea väljaõppega õde Liida Puumets, keda ootab
jätkuõpe. Ma väga loodan, et Järvamaale tõuseb sellest suur kasu.
Mis juhtub, kui jätkata samal kursil nagu varem?
Eesti rahvas on alkoholilembene ja priske – need kaks asja hävitavad rahva
ilma sõjata. Südame- ja veresoonkonnahaigused, insult ja infarkt teevad oma töö.
Kui palju priskeid mehi sureb infarkti igal aastal!
2000. aastal oli ülekaalus 40 protsenti eesti meestest, 2005. aastal oli neid
haigekassa uuringu järgi 52 protsenti – see on katastroofiline.
Kui midagi ei muutu, siis meie elukombed tapavad meid, isegi pikaealisus pole
nii oluline – elu peab olema elamist väärt.
Mina kui vanema generatsiooni esindaja võin öelda, et oluline pole, kas ma
elan 85- või 75aastaseks, oluline on, et mu nupp nokib ja et saan endaga
hakkama.