Miks vajame diabeedikabinetti?

Mida aeg edasi, seda enam kogu maailmas ja muidugi ka Eestis suureneb oht haigestuda diabeeti.

Et teise tüübi diabeet on pärilik haigus, suurendab osal inimestel juba see haigestumisohtu. Oma geneetilise koodi tõttu kanname kõik endas viitsütikuga pommi – haiguse avaldumiseks on vaja lihtsalt teatud riskifaktoreid.

Diabeedi puhul on see ülekaalulisus.

Ülekaalulisus on kujunenud juba ülemaailmseks probleemiks ning kõige halvem on see, et kahetsusväärselt palju on ülekaalulisi noori.

Vaadake tänaval, kui palju on ümaraid lapsi, eriti tütarlapsi. Noored kalduvad liigset kehakaalu pidama kosmeetiliseks probleemiks, tegelikult on see ränk meditsiiniline probleem.

Praegu räägitakse ju palju tervislikust eluviisist, kuidas siis asjad ikkagi hullemaks lähevad?

Häda on eelkõige meie elustiilis, kus valitseb toiduküllus ja liikumispuudus. Saame endale lubada süüa rohkem, kui on tarvis, ja liigume vähem, kui on tarvis – nii need ülekilod tulevadki.

Energeetilises plaanis tekib ülekaal siis, kui sissetulekud ületavad väljaminekuid. Kui 100 aastat tagasi tehti enamik töid käsitsi, on nüüd selleks masinad ja ennast tuleb vähem liigutada.

Meie elukommetest sõltub, kas geneetiline viga tuleb välja või mitte. Harjumus laisk olla ja mitte mõelda oma tervisekäitumisele on ka põhjus, miks meil on nii palju diabeeti.

Kui palju on Eestis diabeetikuid?

Umbes 70 000. See on väga suur hulk, kui arvestada sellega, et 13 aastat tagasi oli haigestunuid 22 000.

Diabeedi diagnoosimine sõltub sellestki, kui palju oskavad perearstid sellele mõelda. Teise tüübi puhul on enamasti nii, et komplikatsioonid, nagu südameinfarkt või ajuinsult, avalduvad enne, kui pannakse diagnoos. Lihtsalt enne ei tulda selle peale, et inimene võiks põdeda diabeeti.

1992. aastal diagnoositi Eestis igal aastal ligi 3000 uut haiget, aga 2005. aastal juba ligi 5500 haiget. See on hirmutavalt suur hulk.

Mida diabeet endaga kaasa toob?

Diabeet kahjustab suuri ja väikseid veresooni. Väikeste veresoonte kahjustused avalduvad silmades ja see võib lõppeda pimedaks jäämisega. Diabeet ongi meil pimedaks jäämise põhjustest esikohal.

Siis neerukahjustus neerupuudulikkuse väljakujunemisega, ka gangreen jalgades, südameinfarkt, insult – need on kõik diabeedi kaugele ulatunud tüsistused.

Et diabeetikute hulk kogu aeg suureneb, suureneb järelikult ka inimeste hulk, kes on töövõimetud ja kelle elukvaliteet langeb.

Diabeetikute ja ülekaaluliste abistamiseks loodud kabinet peaks püüdma olukorda leevendada.

Mida kabinetis tehakse?

Diabeedikabinetil on kolm ülesannet: nõustada diabeetikuid, kes on juba haiged, aidata neil ennetada tüsistusi ja anda abi neile, kellel on oht diabeeti haigestuda.

Ennetaval poolel on diabeetiku elus suur osa ja tähtsal kohal on siin jalaravi. Kui diabeetik jalgu õigesti ei hoolda, on tulemus gangreen – jalgu tuleb hoida piltlikult öeldes nagu silmatera.

Diabeet on haigus, mis kestab elu lõpuni. Eesmärk on hoida diabeeti haigestunu elukvaliteeti nii kõrgel kui võimalik, et inimene jõuaks elutee lõppu nägijana ja omal jalgel.

Selleks et haige endaga hästi hakkama saaks, tuleb teda juhendada, kuidas kontrollida toitumist ja tunnetada organismi.

Kuidas aitab kabinet neid, kes pole diabeetikud?

Aidata saab ikka ainult neid inimesi, kes tahavad abi saada ja on huvitatud oma elu muutma.

Saame nõustada toitumise ja normaalse kehakaalu saavutamise suhtes. Mingit abi pole sellest, kui inimene hakkab ühel päeval lihtsalt nälgima, niisugust kehakaalu alandamist meditsiiniliselt õigeks pidada ei saa.

On ka inimesi, kes teavad, kuidas tuleks toituda ja kui palju liikuda, kuid nad ei rakenda seda oma elus erinevatel põhjustel.

On neid, kellel on kodust saadud harjumus süüa palju ja rammusaid toite ning on ka inimesi, kelle töö ei toeta tervislikku eluviisi.

Kui noorel inimesel on ülekaal, siis ta on energiline ega saa aru, millist koormust ta endaga kaasas kannab.

Aga proovige käia 15kilose kotiga – kui reisimees sellise ära võtab, saab ta puhata. Tüse inimene veab oma koormat kogu aeg. Eriti halb on niinimetatud sisemine rasv, mis kujutab endast hormonaalselt aktiivset süsteemi ja on inimesele ohtlik.

Pole mõtet öelda, et sööme sõbrannaga ühepalju, tema on sale ja mina paks – igaühel on oma geneetiline takt, millega tuleb arvestada.

Iga liigse kiloga tuleb võidelda, selleks püüamegi diabeedikabinetis inimesi motiveerida.

Kui aktiivset huvi kabineti külastamise vastu ootate?

See, et Paides kabinet avatakse, on suurepärane. Kui altilt inimesed sellega kaasa tulevad, näitab muidugi aeg.

Teiste kabinettide näitel võib öelda, et kõik sõltub inimesest endast. Kui ta tahab oma tervise eest hoolt kanda, peab tervisekäitumine kujunema elustiiliks.

Kabineti teenuste eest tasub haigekassa, arvan, et see on üks mõistlik viis maksumaksja raha kasutada.

Põhivarustus on olemas, samuti hea väljaõppega õde Liida Puumets, keda ootab jätkuõpe. Ma väga loodan, et Järvamaale tõuseb sellest suur kasu.

Mis juhtub, kui jätkata samal kursil nagu varem?

Eesti rahvas on alkoholilembene ja priske – need kaks asja hävitavad rahva ilma sõjata. Südame- ja veresoonkonnahaigused, insult ja infarkt teevad oma töö. Kui palju priskeid mehi sureb infarkti igal aastal!

2000. aastal oli ülekaalus 40 protsenti eesti meestest, 2005. aastal oli neid haigekassa uuringu järgi 52 protsenti – see on katastroofiline.

Kui midagi ei muutu, siis meie elukombed tapavad meid, isegi pikaealisus pole nii oluline – elu peab olema elamist väärt.

Mina kui vanema generatsiooni esindaja võin öelda, et oluline pole, kas ma elan 85- või 75aastaseks, oluline on, et mu nupp nokib ja et saan endaga hakkama.

Diabeedikabinet

Järvamaa haigla diabeedihaigete nõustamise ja jalaravi kabinet avab haigla B-korpuse teisel korrusel ruumis nr 212 uksed neljapäeval kl 11 ja on avatud huvilistele kl 16ni.

Patsiendid saavad end vastuvõtuks kirja panna alates sellest nädalast telefonil 384 8132. Visiiditasu maksma ei pea, kuid perearstilt tuleb võtta saatekiri.

Ilma saatekirjata saavad end kirja panna tasulisele teenusele patsiendid, kes vajavad jalgade hooldust või soovivad saada toitumisnõuandeid.