Bernhardiinid marssisid esimest korda rongkäigus

Täna korraldas aretusklubi Eesti Bernhardiin Paide Vallimäel erinäituse, mis algas hommikul koerte rongkäiguga.

Aretusklubi juhatuse liige Kaspar Rammo lausus, et kui Saksamaal ja Šveitsis on selline rongkäik enne näitust tavaline, siis Eestis toimus see esimest korda.

Kokku oli end täna Paidesse näitama tulnud 35 pika- ja lühikarvalist bernhardiini Eestist, Lätist, Leedust ja Venemaalt. Rongkäigus oli neid mõnevõrra vähem, sest osa koeri jäi omanikuga Vallimäele.

Linnaelanikele rongkäik meeldis ja pildistajaid oli palju. Eriti köitis inimeste pilku lätlaste pisike vanker, mille sees istusid kaks kümnenädalast kutsikat. Näha sai ka keskaegsetes rõivastes koeraomanikke.

Juhatuse liige Kaspar Rammo märkis, et Eestis võib olla kokku 1400-1500 bernhardiini. Erinäitusel osalevate koerte arvu hindas ta piisavaks. Näituse kohtunikuks oli taanlane Carl-Otto Mastrup, kes Rammo sõnul on Euroopa üks paremaid hindajaid.

Kui kellegi on soov osta bernhardiinikutsikat, siis Rammo ütlust mööda võib nende leidmine üsna raskeks osutuda. Ta selgitas, et kutsikaid on tänavu vähe, sest omanikud kardavad, et majanduslanguse tõttu võivad need kätte jääda.

Tallinlane Tiia-Liis Jürgenson aga kriisi üle väga ei muretsenud ning näitas eemal seisva isase koera poole, kellest pidavat tema bernhardiin Katale hea peigmees saama. Selleks on aga vaja veel luba taotleda ja Kata peaks ka peigmehe heaks kiitma. Jürgenson sõnas naerdes, et Kata on küll oma peiule juba korra hambaid näidanud.

Jürgenson käis oma koeraga ka aasta tagasi Paides, kui siin toimus bernhardiinide aretuskontroll. Vahepealne aasta on tema sõnul läinud rahulikult. Kata on olnud tubli ja rahulik. Vaid kiviktaimla kaevas korra üles ja vedas taimed minema ja nüüd on peenra ümber elektrikarjus.